30 aastat tagasi, aastal 1993, korraldasid metodistid esimest korda Aa rannas asuvas laagrikeskuses kristliku laagri. Laagrikorraldajateks olid Artur Põld ja Vladimir Beregovoi. Algus oli suurejooneline – lapsi oli laagris kokku 80. Järgmisel aastal korraldati samas kohas juba kolm laagrit: kaks venekeelset, kummaski 240 last, ja üks eestikeelne, kus oli 80 last. Eestikeelse laagri peakorraldajateks olid Urve Pärnamets ja Lii Lilleoja.
Platsi omanik Eesti Põlevkivi pakkus metodistidele võimalust laagrikeskus ära osta. 15. märtsil 1995. aastal sõlmis Olav Pärnamets Jõhvis notari juures ostu-müügilepingu ning Aa ranna laagrikeskus sai 360 krooni eest Eesti Metodisti Kiriku omandiks.
30 aasta jooksul on laagrikeskusest läbi käinud tuhandeid inimesi – valdav osa neist on osalenud laagrites, seminaridel, konverentsidel, kuid on olnud ka puhkajaid ja neid, kes oma pulmi laagrikeskuses pidanud. Alates eelmisest aastast on laagrikeskus olnud ajutiseks elamiskohaks Ukraina sõjapõgenikele.
Nii mitmekülgselt inimesi teeninud laagrikeskust on kõik need aastakümned juhtinud tegus Artur Põld oma perega.
Noortelaagreid korraldanud Vitali Baranovi sõnul on Gideoni laagrikeskuses hea laagreid korraldada, sest see asub privaatsel territooriumil, mis on võõrastele suletud. Samuti on oluline, et laagrikeskusel on kristlasest direktor. Vajadusel saab laagris asju ümber tõsta – see annab tegevuste läbiviimiseks vabadust. Vitali hinnangul on laagrikeskuse suurim väärtus see tunne, et Jumal on tõesti kohal. Tal on olnud palju selliseid kogemusi, kus ilmateade näitab, et hakkab sadama ning see lööks laagri plaanid sassi, aga laagrikeskuse kohale sadu ei tule, kuigi lähiümbruses tõesti sajab.
Laagrites ja suvekonverentsidel osalenud Reet ja Johannes Kakko sõnul on looduse keskel mere läheduses imekenas Gideoni laagrikeskuses hea võimalus ühildada vaimulik osa puhkusega. Igal aastal tõdevad nad, et kohta on püütud edasi arendada. Laagrikeskuses viibimise kõige tähtsam osa Kakkode hinnangul on inimesed, kes kohal on.
Samuti Gideonis laagrites ja konverentsidel osalenud, aga neid seal ka korraldanud Kristina jaoks seostub laagrikeskus veel ühe erilise sündmusega – ta korraldas seal oma pulmad. Keskuses asuvast valgest saalist avaneb imeilus vaade merele. Mere ääres kasvanud Kristina jaoks käivad suvi ja meri kokku. Sellises ideaalse suve-ja-mere-kombinatsioonis on Kristina jaoks olnud hea puhkuse- ja hingamiskoht ning ka eraldatuse paik, sest sageli puudub seal telefonil levi.
EMK noortejuhi Ele Paju sõnul on metodistide jaoks Aa randa sõitmine sama nagu Eesti turisti jaoks on Kanaaridele sõitmine. Ka tema hindab laagrikeskuse puhul seda, et see asub mere ääres, kus on võimalik merekohina saatel jalutada, ennast välja lülitada ja Jumala kõnetust kuulata. Gideonis toimuvad sündmused toovad kokku rahvusvahelist seltskonda – lisaks eestlastele on seal vene ja ukraina rahvusest inimesi, suvekonverentsidel on olnud regulaarselt osalenud inimesi Inglismaalt ja Soomest. Ka Ameerika sõpru saab sageli Aa rannas kohata. Ele hinnangul on Gideoni laagrikeskus positiivseks näiteks eestlaste ja venelaste lõimumisest. Tema jaoks on Gideoni laagrikeskus nii puhkuse kui ka vaimuliku töö tegemise koht. Kuid selles keskkonnas tehtud töö ei väsita, vaid pärast laagrit või konverentsi tunneb ta end nii õnnistatult, otsekui oleks tulnud puhkuselt. Ele tunnistab, et Aa ranna laagrikeskuses on olnud kohtumisi Jumalaga ja mitmeid elumuutvaid kogemusi.
