Sain ajakirja peatoimetaja vastutuse enda õlule 2019. aasta sügisel. Sellest ajast on trükivalgust näinud 16 numbrit. Neli aastat ja 16 numbrit on vaid ligikaudu kümnendik selle ajakirja eksisteerimisest, kuid piisav, et näha, kui palju töötunde ja kui suur hulk inimesi on iga numbri taga.
Keegi koostab kontseptsiooni, keegi peab kirjutajatega läbirääkimisi, keegi kirjutab artikli, keegi saadab foto; keegi koostab ristsõna, keegi lastenurga, keegi otsib materjali noortelehele, keegi teeb keelekorrektuuri, keegi küljendab, keegi trükib ja keegi levitab. Olen südamest tänulik igale inimesele, kes on panustanud ajakirja töösse. Tänu teile on ajakirja sisu mitmekülgne, sisukas ja ilus.
Olen tänulik Jumalale, kes on seda töövaldkonda igakülgselt õnnistanud:
- Ajakiri on kümne aasta jooksul muutunud paksemaks – varasema 20 lehekülje asemel on nüüd lehekülgi 32.
- Kroonilise materjali vähesuse probleem, millest on mulle jutustanud kolleegiumi pikaaegsed liikmed, on asendunud olukorraga, kus tekste tuleb tihtipeale ruumipuuduse tõttu kärpida või midagi välja jätta.
- Tänu toetustele Eesti Kirikute Nõukogust ja riigieelarvest on ajakirja finantsseis jõudnud miinusest plussi.
- Tellimuste põud on asendunud tellimuste arvu tõusutrendiga.
- Tänu tellimuste arvu kasvule oleme peaaegu jõudnud seisu, kus tulud katavad ajakirja väljaandmisega seotud kulud. Tänan südamest kõiki ajakirja tellijaid! Stabiilne tellijate arv tagab ajakirja jätkusuutlikkuse.
Loodan, et ajakirja sisu on lugejatele toeks ja abiks vaimulikus kasvamises, aitab hoida kursis EMK-s toimuvaga, toetab EMK identiteeti ja säilitab EMK ajalugu. Need on eesmärgid, mis oleme endale seadnud ajakirja väljaandmisel.
Ajakirja väljaandmise tulemust saavad kõige paremini hinnata lugejad – need, kelle jaoks me ajakirja toodame. Sestap küsisin mõnelt lugejalt, mida tähendab tema jaoks ajakiri Koduteel ja milline võiks olla Eestimaa metodistide ajakiri.
Kätrin Rohulaid (Reeküla): Mulle meeldib väga lugeda ja ma eelistan (nii ajalehti, ajakirju kui ka raamatuid) lugeda paberkandjal, sest siis saab igal ajal lugemise pooleli jätta ja hiljem selle juurde kergesti tagasi pöörduda. Ajakiri Koduteel on minu jaoks meie oma inimeste (metodistide) mõtete, lugude ja info kogumik, mis on õpetuseks, julgustuseks ja kaasaelamiseks. See ajakiri on MEIE OMA ajakiri (meie inimeste lugudega), mis tekitab ka pisut uhkust – meil on, kõigil pole!
Külli Kuusemaa (Pärnu): Ootan alati põnevusega ajakirja Koduteel jõudmist oma postkasti – see on meie oma kiriku ajakiri, seal kirjutavad meie oma kiriku inimesed, seal kirjutatakse meie oma kiriku inimestest. See on nagu suguvõsa kokkutulek: puudutav, huvitav ja värskendav. Minu jaoks on ajakirjal meid kokku liitev funktsioon. Ise igale poole ei jõua, aga saab vähemalt lugeda lugusid erinevatest Eestimaa paikadest. Mulle meeldib väga, et ajakiri on ühtlasi ka kroonikaks – vanu ajakirjanumbreid on huvitav lugeda ja mõelda tagasi möödunud sündmustele. Alati on põhjust Jumalat tänada, ka mineviku õnnistuste eest, mis annavad inspiratsiooni tulevikuks. Päris palju uusi asju on ju tegelikult hästi unustatud vana. Mõeldes ettepoole ja lootuses, et senine sisu ajakirjas säilib (kindlasti meie identiteeti puudutavad artiklid!), tahaksin soovitada rubriiki „Läheme külla“. Igas numbris võiks olla ühe koguduse tänane seis: kes on pastor, kui palju on liikmeid, kas on noorte-, laste-, naistööd, mõned huvitavad väikegrupid, muusikatöö jne. Kirikuhoone pilti ja tegevuste pilte tahaks sinna juurde ka. Aitäh senise töö eest! Jõudu ja õnnistust kõigile ajakirja Koduteel tegijatele!
Tanel Tamm (Tartu): Ühest küljest on ajakiri Koduteel osa meie kiriku identiteedist. Selle kaudu saab universaalsemalt ja selgemalt rääkida kirikule olulistest asjadest, olgu need siis igapäevased asjad või teoloogilised-usulised küsimused. Ilma selleta ei pruugi olulised teemakäsitlused jõuda kõikide liikmeteni. Aga kiriku usulise identiteedi kontekstis on oluline, et meil on üks selline ühtne allikas, kust me kõik saame ühesugust ja adekvaatset informatsiooni. See aitab meil ennast kirikuna paremini defineerida. Näitena võiks tuua selle aasta numbrid, mis räägivad kvadrilateraalsest õpetusest ja metodisti kiriku aluspõhimõtetest. Need on kindlasti aidanud metodistlikku õpetust selgemaks teha. Peale selle on hästi oluline see, et ajakiri on ju tegelikult tükike ajalugu, mis kogu aeg sõnas ja pildis salvestub. Võib-olla praegu see, millest ajakirjas juttu on, ei olegi nii oluline, aga teatud aja möödudes on hea vaadata, millised me olime, mis olid meie mured ja rõõmud näiteks aastal 2023. Oleme praegu ajalooliste muutuste lävel ja päris palju suuri asju on sündimas. Kui seda ajakirja ei oleks, siis meie ajalugu nii hästi ei talletuks.
Kui unistada, siis võiks ajakiri olla paksem või ilmuda tihemini. Aga tegelikult on tore, et meil selline ajakiri olemas on ja et see endas metodistlikku identiteeti kannab. Kui sisu osas ettepanekuid teha, siis muidugi võiks kirjutada muusika teemal, nt mõnest huvitavast kontserdist, mõnest bändist või mis Eesti kristlikus muusikamaailmas toimumas on.
Armas lugeja, ootame ka Sinu tagasisidet ajakirja kohta ning ettepanekuid ajakirja paremaks muutmiseks! Kontaktid, kuhu oma mõtteid saata, leiad esikaane siseküljelt.
