Ajakirja Koduteel endise toimetaja Kärt Jänes-Kapp’i poeg Jürgen Jänes uurib Cambridge’i ülikoolis järeldoktorandina ravimite toimemehhanisme. Allolevas artiklis annab ta lühiülevaate COVID-19 vastase ravi otsingutest.
Pärgviiruse (ehk koroonaviiruse – toimetus) vastase ravimi otsingutel on nüüdseks läbi viidud või läbi viimisel 1093 kliinilist uuringut. Mõnedes uuringutes on täheldatud teatud viirusevastast mõju, kuid tugeva toimega ravimeid siiamaani leitud ei ole.
Aprilli lõpu seisuga on uurimise all vähemalt 78 vaktsiinikandidaati. Kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt võiks mõni nendest valmis saada 2021. aasta alguses. Võrdluseks: seni on kõige kiiremini välja töötatud vaktsiin Ebola viiruse vastu – viie aastaga, tavaliselt on vaktsiini väljatöötamise peale kulunud vähemalt 10 aastat.
Teadmised uue pärgviiruse kohta on kogunenud oluliselt kiiremini kui varasemalt. Näiteks 2002. aasta novembris alanud SARS’i pandeemia ajal kulus haigust põhjustava viiruse kindlakstegemiseks ligikaudu viis kuud. COVID-19 pandeemia esimese viie nädalaga sekveneeriti juba viiruse genoom. Seetõttu saab mõned ravimi- ja vaktsiiniarenduse etapid teha senisest kiiremini.
Varasem kogemus vihjab et COVID-19 viirus võib hakata levima hooajaliste lainetena. Osa iga-aastastest tavapärastest külmetushaigustest põhjustavad neli „harilikku“, inimeste vahel püsivas ringluses olevat pärgviirust (HKU1, NL63, OC43 ja 229E). Kõigi nelja viiruse levik Eesti laiuskraadidel on madal suvel ja sügisel ning ägeneb uuesti talvekuudel. Ravimi- ja vaktsiiniotsingutest sõltumatult pidurdavad COVID-19 levikut käte pesemine, liikumispiirangud (2+2 reegel) ning maski kandmine.
