Rõhumise alt hingamisse
Kasvasin maal ja olin hingelt maalaps. Olin üsna eluvõõras, elades rohkem unistustes. Mu isa tarvitas alkoholi. Meil oli katkine kodu, palju oli pahandusi ja tülisid. Mõtlesin: mina küll niiviisi elama ei hakka, tahan saada õnnelikuks.
Läksin noorelt mehele. Sain 19, kui sündis esimene tütar, ja 20, kui sündis teine. Elasime vabaabielu. Siis läks mees ära. Tema vanemad olid meie abiellumise vastu, kuna nemad olid rikkad, aga meie vaesed.
Mu ellu saabus kriis. Noorem laps oli alles poolteisekuune, kui läksin tööle. Ma ei saanud tema eest vajalikul määral hoolitseda. Kord tuli ema töölt, siis jälle õde koolist laste järele vaatama. Vanem tütar oli vaevalt üle kahe aastane. See oli raske aeg.