Hirm, mure, katsumused, kriis – need märksõnad kirjeldavad viiruse leviku tõttu tänast Eesti olukorda. Sarnaste märksõnadega võiks kirjeldada ka olukorda, millesse sattus Peetrus, kui ta uljalt üle paadiserva vee peale astus, siis aga vajuma hakkas. Teda ei hirmutanud ega ohustanud mitte viirus, vaid kõrged lained ja sügav merepõhi.
„Issand, päästa mind!“ oli Peetruse hüüe viimases hädas. Küllap on nii mõnigi meist samamoodi Issanda poole hüüdnud, et Ta hoiaks nii appihüüdjat ennast kui ka tema lähedasi koroonaviiruse eest või aitaks toime tulla olukorraga, mida viiruse levik kaasa on toonud.
Hea on teada, et selle koroonakriisi ajal, hirmude ja nakatumiste keskel on meil seesama Päästja, kes Peetruse käest haaras. Meil on seesama Päästja, kelle paati astumise tagajärjel saabus rahu.
Hirmust ja rahust kriisi ajal saad lugeda selle ajakirja mitmes rubriigis: hingehoidlik sõnum räägib orjameelsuse asendumisest vaba inimese identiteediga, mil hirm vaenlase ees asendub usaldusega Jumala vastu; tunnistuste rubriigis kirjutavad koroonat põdenud kristlased sellest, kuidas kõige keerulisemates olukordades võib Jumal rahu anda, ning jutlus räägib inglite sõnumist nii karjastele kui meile – Päästja on tulnud, et meil oleks rahu.
Usun, et leiate nendelt ajakirja veergudelt julgustavaid sõnumeid ajaks, kui hirm ja mure tahavad võimust võtta. Olgu Issanda rahu meie kõikidega!
Foto Aaron Burden @ Unsplash
