Järjekordne metodisti kiriku suvekonverents toimus tavapäraselt augustikuu esimesel nädalavahetusel. Paljud meist ei ole kindlasti mõelnud sellele, et on grupp inimesi, kes panustab peaaegu aastaringselt sellesse, et konverents võiks toimuda.
Juba novembris (või hiljemalt jaanuaris) vaadatakse üle põhitiimi meeskond. Alati on neid, kes on valmis jätkama, kuid on ka päris uusi panustajaid. Sel aastal kuulusid põhitiimi Robert Tšerenkov, Marjana Luist, Rahel Hollman, Triin Tarendi, Ele Paju, Hanna Hollman, Urmas Sassian, Kaupo Kant, Thea Kant, Lea Kübar ning päris uute liikmetena Rauno ja Katrin Ojassoo. Põhitiimi juurde tekivad ka väiksemad meeskonnad. Esimeste hulgas alustab aktiivset tegevust teoloogiline meeskond, kes palvetab ja otsib Jumalat juhatust selleks, et konverents saaks teema ja kogu programm ühtse ja tervikliku vaimuliku sisu. Meeskonna kandvateks jõududeks on aastate jooksul olnud näiteks Kaupo Kant, Hindrek Taavet Taimla ja Robert Tšerenkov, sel aastal ka Rauno Ojassoo ja Lemme Aulis. Järgmistena hakkavad Lea Kübara, Ele Paju ja Urmas Sassiani eestvedamisel toimetama laste- ja noortetöö meeskonnad, samuti registreerimine ja majutus, millega tegeleb Triin Tarendi. Sel aastal võttis vabatahtlike koordineerimine keerulise ja vastutusrikka töö enda peale Rahel Hollman.
Sellel aastal tegime programmis mitmeid muudatusi. Esmalt võeti vastu otsus, et sel korral tuleme toime oma jõududega. Nii ülistustiim kui ka kõik kõnelejad olid meie kirikust. Kogu konverentsi vältel juhtis ülistust Kuressaare koguduse ülistusgrupp, mida juhtis pastor Rando Metsamaa, kes leidis abilisi Võru, Paide ja Tallinna kogudusest. Tulemuseks oli imeline ülistus, kus kogesime Jumala lähedalolu.
Suvekonverentsi teemaks oli sel aastal kirjakoht Pauluse kirjast heebrealastele: „Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti“ (Hb 13:8). Jutluste kaudu ja piiblitundides õppisime tundma Jeesuse erinevaid rolle: Ta oli prohvet, preester, kuningas, Issand. Ilusa raamistiku andsid suvekonverentsile avapäeva õhtul jutlustanud Tallinna vene koguduse pastor Aleksandr Fjodorov ja lõpujumalateenistusel kõnelnud superintendent Robert Tšerenkov. Mõlemad rääkisid Eesti Metodisti Kiriku visioonist olla suurem, tugevam ja noorem Kirik. Jumala abiga ja usu läbi me seda kindlasti ka suudame. Mina nägin juba nüüd, et kuigi oleme praegu väike Kirik, oleme üheskoos ühtsed, tugevad ja nooremad. Ma nägin suvekonverentsil Jumalast juhitud ja tarku mehi kõnelemas jumalateenistustel ja piiblitundides, andekaid ja Jumalat igatsevaid inimesi ülistuses teenimas. Ma nägin noori ja lapsi, kes on põnevil Jumalast.
Oluliseks muudatuseks olid ka Wesley grupid ja töötoad. Wesley grupid olid nüüd viidud pealelõunasele ajale ja aega antud kaks tundi. Grupid ise otsustasid, kas nad jäävad laagrisse ja arutavad neile antud küsimusi kohapeal või teevad seda piirkonnas matkates või ekskursioonil. Näiteks oli võimalus külastada Kohtla-Järve Kolgata kogudust. Samuti oli valida, kas arutada piiblitunni läbiviijate poolt etteantud küsimusi või üldisemaid küsimusi, mille abil üksteist rohkem tundma õppida ja kuulda, mida Jumal meie kaudu ja meie elus on teinud. Meie grupp valis viimase variandi ja teiste lugusid kuulata oli ülimalt innustav. Rääkisime näiteks sellest, kuidas keegi päästetud sai või kas ja kuidas oleme kuulutanud usku meie ümber olevatele inimestele.
Töötoad olid sel aastal praktilisemad kui kunagi varem ja valiti välja registreerimisel tehtud eelistuste põhjal. Toimusid sügava palveelu nippide, suhtlemisoskuste, mängude, füsioterapeudi tarkuste, muusika ja väikegruppide alustamise töötoad. Neidki viisid läbi meie oma kiriku inimesed, kellele oleks vajadusel leidunud ka alternatiivsed läbiviijad. Muusika töötoas osalejad jõudsid neile antud tunniga õppida selgeks ülistuslaulu, mida nad suures telgis hiljem esitasid. Laval olnud muusikariistade rohkus oli tõeliselt muljetavaldav.
Olen artiklis välja toonud erinevaid valdkondi ja töötegijaid. Oluline on mõista, et see on meie ühine suvekonverents, mille kordaminekusse saab igaüks meist Jumala abiga rohkemal või vähemal määral panustada. Võin tunnistada, et sellel, mis Jumal on minuga ja minu elus suvekonverentsil teinud, on hoopis teine tasand alates sellest hetkest, kui otsustasin ise kaasa aidata. Alustasin üsna väikesest asjast, aidates kaasa palvemeeskonnas tõlkimisega. Ükski mu võõrkeel ei ole väga hea, kuid olin valmis aitama sellega, mis mul on. Isegi üks vahetus nõudepesus võib tuua suure muutuse nii teistele kui ka iseendale. See on meie ühine suvekonverents, mis sünnib meie ühise panuse abil. Kohtumiseni 8. augustil 2024 Aa rannas Gideoni laagris!
Osalejate muljeid
Mis oli Sinu jaoks kõige meeldejäävam? Mis kõnetas kõige rohkem?
Mis on see, mille pärast tuled suvekonverentsile ja mida ootad alati?
Millest jääks metodisti kirik ilma, kui meil ei oleks suvekonverentsi?
Kaja Jurkevitš (Tartu):
Kõige meeldejäävam oli ja kõnetas seekord ülistus. See oli nii hingeline! Sa laulad, kuigi ei tea alati sõnu ega viisi, kuid Jumal teab … Igal aastal ootan, et saaks rohkem osa sellest kõigest, mida Tema meile pakub. See on lisaks hea võimalus saada eemale argielust ja, mis seal salata, nautida puhkuse ajal merd ja ilusat ilma.
Rahel Hollman (Rakvere):
Ühine teenimine nii suure hulga eri piirkondadest kokku tulnud metodistidega, ühispalved ning jagatud mured ja rõõmud on ilmselt see, mida metodistid lisaks pühapäevastele jumalateenistustele vähemalt kord aastas vajavad, et usk ei jahtuks või poleks leige. Usun, et suvekonverents on vajalik ka usu kinnitamiseks – inimesed saavad siin üksteist paremini tundma õppida ja leida uusi sõpru metodistide seast. Mulle tundub, et suvekonverents liidab inimesi rohkem ja annab jõudu jääda Jumala sõnasse, sest koos on meid igas mõttes rohkem.
Jumala Püha Vaimu ligiolu kõnetas. See teadmine, et me oleme seal ühe eesmärgiga – õppida Jumalat veel ja veel tundma. Veel üks kõnekas mõte oli see, et Jumal kutsub kõiki ja Tal on meie igaühe jaoks plaan. Aga samas peab meie lugu Jumalaga olema hea, et meie palgeil oleks rõõm ja saaksime seda teistele välja kiirata.
Ma arvan, et igal aastal ootan ma kõige rohkem Püha Vaimu õhtut, mis kujuneb alati väga võimsaks ja meeldejäävaks. Seda, kuidas inimeste elu saab reaalselt muudetud ja nii mõnedki teevad kannapöörde, on nii eriline näha. Igatsen, et elumuutvaid kogemusi võiks olla veelgi enam.
Minu arvates on suvekonverents olnud ja on jätkuvalt igal aastal üritus, kus metodistid õhutavad üksteist lõkkele ja kus kindlasti kasvatakse ühtsemaks. See on nagu suur perekond, kes tuleb kokku, ülistab Jumalat ja tahab siiralt kasvada Jumala tundmises. Ilma suvekonverentsita ei saaks me kindlasti sellest kõigest nii suures koosseisus osa.
Liidia Puju (Võru):
Minul oli sel aastal privileeg teenida kaasa noorteprogrammis. Seal olid meil väga kõnekad piiblitunnid, jutlused ja ülistusaeg. Eriliselt jäi mulle meelde Ele piiblitund ja matk Wesley grupiga, kus tekkisid head vestlused, mis väga puudutasid ega lähe kaua meelest. Suures telgis haaras mu tähelepanu kõige rohkem Taaveti jutlus.
Mul on igal aastal selline ootusärevus suvekonverentsi eel, sest lõpuks näeb jälle kõiki. Terve pere tuleb kokku ja ma hindan seda väga. Nagu Merlin lõpujumalateenistuse alguses ütles, et meil oleks nagu suguvõsa kokkutulek.
Ma arvan, et meie kirik ei oleks nii ühtne ilma suvekonverentsita. See on üks kord aastas, kus kõik erinevad kogudused tulevad kokku. Ma arvan, et kui meil poleks suvekonverentsi, siis enamik meist ilmselt ei teakski üksteist. Ja ei oleks neid sõprussuhteid, mis meil nüüd on.
