Armsad kaasmaalased!
Lähenemas on pühad, mil meenutame Kristuse sündi. Inimkond on läbi aegade ikka Jumalat otsinud, sest tunnetus kellestki kõrgemast on inimestel kogu aeg olemas olnud. Aga just nüüd tähistame püha, mil Jumal ise end ilmutas. Ta ületas kuristiku, mille olime iseenda ja Tema vahele tekitanud, ning sündis ise meie keskele.
Hommikumaa tarkadele ilmutati Kuninga sündi tähe kaudu ja seda just nii palju varem, et Kristuse sündimise ajaks Jeruusalemma jõuda. Karjased väljal said inglitelt teate alles siis, kui Kristus oli juba sündinud, aga vastsündinud Jeesuslast kummardama jõudsid targad ja karjased pea üheaegselt. Jumal oskab arvestada meie igaühe eripäraga, kuid lõpuks tahab Ta meid kõiki tuua enese juurde.
Teed kirikusse ei ole tänapäeval sugugi lihtne leida. Jõuludest räägitakse palju, kuid sageli omandab see teema kommertsliku värvingu. Kohane on siiski meenutada, et jõulud on justnimelt Kristuse sündimise püha ning välise asemel võiksime rohkem tähelepanu pöörata seesmisele. Peamine sellel päeval on ikkagi vaikne, tasane ja alandlik Jeesuslaps.
Kui leiame Kristuse, võime maisest sagimisest ja kiirustamisest kõrgemale tõusta. Mitte tiitlid ja seisused ei oma seejuures tähtsust, vaid alandlik ja tasane meel ning südamepuhtus on see, mis tõstab meid Jumalale lähemale, nii et võiksime Teda tõesti näha.
Soovime, et igaüks leiaks enese jaoks üles tee, millel Kristus juba üle 2000 aasta tagasi hakkas meile vastu tulema. Tema, kes on tarkadele ilmunud tarkuses ja lihtsatele lihtsuses, on kogu maailma jaoks siiski Jumal, keda praeguste pühade ajal on kohane kiita ja tänada.
Kristus sünnib, kiitke!
Õnnistatud pühadeaega teile kõigile!
