Luule

Kuis kinkida aega? See võimatu tegu. 

Meil igal on ajaga isiklik lugu. 

Meil pause, mis otsekui seiskaksid aja –  

Ja tormised spurdid, kus kiirust on vaja. 

Meil päevad, mis suruvad maadligi maha 

Ja teised, mil pilvisse tõusta on iha.  

Meil ajad, mis loovad meis sügavad armid  

Ja teised, mis jätavad kullase helgi.  

Saab ometi kinkida hetki, mis soojad, 

Mis päikese juurde meid üheskoos toovad. 

Saab jagada päevisse kogunen’d vaeva 

Saab üheskoos paluda Isa, kes taevas.  

Kuis kinkida aega? Kui südamest soovid 

Ja sõprusetundes teist toetada proovid, 

Siis avastad aegade ühise osa 

Ja mõistad, kuis võimatut kingitust teha. 

Foto: Lachlan Ross @ Pexels

Kergelt sõnu ära pilla,

see võib hävitada silla,

mida mööda leidis tee

teineteise mõistmine.

Sõnad ülevad ja suured –

tihti puuduvad neil juured.

Neis on uhket sädelust,

aga vähe armastust.

Milline on sõnaseeme,

mida külvad oma teele?

Õige sõna ütle nüüd,

et see poleks järelhüüd…