Article Tag: Luule

Armas on kodupaik Eesti —maa, saared, pikk merepiir,maailma mastaabis väike,meile ta piisavalt suur. Loodus on siin põhjamaine,talvel külm, lühike päev.Lume all uinuv nii vaikseltootamas kevadet. Kui valgus ja soojus tuleb,tervitab linnulaul,kaob ära tardunud olek,pungad ja õied on puul. Põllumees valmistab pinda,kuhu võiks külvata. Takünnab ja kobestab mulda,et vili võrsuda saaks.

Kuis kinkida aega? See võimatu tegu. Meil igal on ajaga isiklik lugu. Meil pause, mis otsekui seiskaksid aja – Ja tormised spurdid, kus kiirust on vaja. Meil päevad, mis suruvad maadligi maha Ja teised, mil pilvisse tõusta on iha. Meil ajad, mis loovad meis sügavad armid Ja teised, mis jätavad

Kergelt sõnu ära pilla, see võib hävitada silla, mida mööda leidis tee teineteise mõistmine. Sõnad ülevad ja suured – tihti puuduvad neil juured. Neis on uhket sädelust, aga vähe armastust. Milline on sõnaseeme, mida külvad oma teele? Õige sõna ütle nüüd, et see poleks järelhüüd…