Ära astu, Jõululaps, mu ukselävest üle, külm ja kitsas minu tuba, ruumi siin ei ole. Ei ma teinud jõulurooga, kutsund külalise, pleekind kuue varju peidan hinge murelise.
Minu elu on olnud pöörane kihutamine ühest projektist ja teaduskraadist teise. Sestap jõudsin neli aastat tagasi punkti, mida nimetatakse läbipõlemiseks. Asi oli väga hull, põgenesin Jumala ja lähedaste eest, peitsin jaanalinnuna pea liiva alla. Kuni ühel hetkel puudus mul igasugune motivatsioon edasi elada.
„Alguses lõi Jumal taeva ja maa.“ Nii tuttavad sõnad paljude jaoks, kas pole? Oli 1968. aasta 24. detsember, jõuluõhtu, kui needsamad sõnad ning järgnevad 9 salmi Piibli päris algusest kõlasid väga suurele hulgale inimestele üle terve maailma. Arvatakse, et umbkaudu veerand kogu tollasest Maa elanikkonnast sai sellest osa. Kolm päeva
Kõik muutub ajas, maa teeb oma ringe,ja igast jõulust valgemaks saab päev.See püha võtab maha elupinge,küll hetkeks vaid, ent edasi siis läed. Nii Jõululaps, kes südameisse tuleb,meis aasta-aastalt kasvab suuremaks.Vaid see, kes iseenda talle suleb,ei suuda iial saada paremaks.Jana Laaneser
„Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.“ (Lk 2:10) Juba varasest lapsepõlvest saadik seostub mulle jõulude tähistamine erilise sooja atmosfääriga lähedaste keskel ning mingisuguse helge imeootuse lootusega. Jah, jah, täpselt imega! Sest jõululugu pole midagi muud, kui uskumatu ime, mis vaevalt tänapäeva inimese mõistusesse mahub.
Leeni oli jõululugu kuulnud juba mitmeid kordi, see oli talle päris tuttav. Kõik see lauda ja inglite ja karjaste lugu. Aga kui jõulud jälle lähenema hakkasid, mõtles ta selle peale natuke uut moodi. Sest Leeni oli suvel maal olles päris laudas käinud. Ja see ei olnud üldse selline armas valgete
„Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel! “ (Lk 2:14) Eestis on traditsiooniks enne jõulupühi kuulutada välja üleriigiline jõulurahu. 13. sajandi Skandinaaviast pärit traditsioon on muutunud meie riigis nii populaarseks, et erinevad linnad kuulutavad välja nüüd oma jõulurahu, jahimeeste selts kuulutab metsades
Mõni aeg tagasi koputas keegi mu kodu uksele. Olin maja teises otsas toimetamas ega kuulnud esialgu. Kui märkasin, läksin avama ja ütlesin külalisele, et ta oleks võinud uksekella helistada: „Näe, muidu oleksin peaaegu tähele panemata jätnud, et ukse taga oled!“ – „Kus see uksekell teil on?“ – „Ee… Tõsi jah
Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!” Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus
„Ta (Maarja, toim.) tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.” (Lk 2:7). Seda evangeeliumi lõiku tsiteeritakse ikka ja jälle jõulude ajal. Meile on kindlasti kõige tähtsamaks fakt, et maailma sündis Päästja, Jeesus Kristus – tõeline Jumal ja samas ka
Ladinakeelne sõna adventus tähendab tulemist, aga millegipärast on meie rõhuasetus nihkunud ootamisele. Mõnes mõttes põhjendatult, sest advendiaeg toetub Jumala tõotusele Messia tuleku kohta ja rõhutab Tema ootamist. Ootamist inimeseks saanud Jumalana, mis on ajaloos juba toimunud ja mida me jõuluajal tänulikult meenutame. Aga ühtlasi Tema taastuleku ootamist ja selleks valmistumist.
Franciscus Assisist on palvetanud: Issand, tee mind oma rahu tööriistaks, seal, kus on vihkamine, lase mul külvata armastust; kus on ülekohus – andestust.
“Ära karda,” ütles ingel, ütles seda Maarjale. “Oled armu leidnud sina, õnnistuseks teistele.” “Ära karda,” ütleb täna Jõulusõnum sinule. Elujulgust, rahu tooma tuli Jõululapsuke. Ärge kartke, kuigi pime – ikka sünnib Jõuluime, igal aastal uuesti. Jätab oma sooja sära, mis ei kustu hingest ära, valgustab me eluteed.
Vajad selleks: kiiresti kuivavat savi, tainarulli, pitsi või kudumeid, väikest naasklit või varrast, lisaks klaasi või piparkoogivormi. Värvimiseks guaššvärve ja pintsel.
Follow Me