Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Väljaanne

Nr 127 - 4 2017 - leht 2

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus

Armsad kaasmaalased!

Lähenemas on pühad, mil meenutame Kristuse sündi. Inimkond on läbi aegade ikka Jumalat otsinud, sest tunnetus kellestki kõrgemast on inimestel kogu aeg olemas olnud. Aga just nüüd tähistame püha, mil Jumal ise end ilmutas. Ta ületas kuristiku, mille olime iseenda ja Tema vahele tekitanud, ning sündis ise meie keskele.

Hommikumaa tarkadele ilmutati Kuninga sündi tähe kaudu ja seda just nii palju varem, et Kristuse sündimise ajaks Jeruusalemma jõuda. Karjased väljal said inglitelt teate alles siis, kui Kristus oli juba sündinud, aga vastsündinud Jeesuslast kummardama jõudsid targad ja karjased pea üheaegselt. Jumal oskab arvestada meie igaühe eripäraga, kuid lõpuks tahab Ta meid kõiki tuua enese juurde.

Teed kirikusse ei ole tänapäeval sugugi lihtne leida. Jõuludest räägitakse palju, kuid sageli omandab see teema kommertsliku värvingu. Kohane on siiski meenutada, et jõulud on justnimelt Kristuse sündimise püha ning välise asemel võiksime rohkem tähelepanu pöörata seesmisele. Peamine sellel päeval on ikkagi vaikne, tasane ja alandlik Jeesuslaps.

Kui leiame Kristuse, võime maisest sagimisest ja kiirustamisest kõrgemale tõusta. Mitte tiitlid ja seisused ei oma seejuures tähtsust, vaid alandlik ja tasane meel ning südamepuhtus on see, mis tõstab meid Jumalale lähemale, nii et võiksime Teda tõesti näha.

Soovime, et igaüks leiaks enese jaoks üles tee, millel Kristus juba üle 2000 aasta tagasi hakkas meile vastu tulema. Tema, kes on tarkadele ilmunud tarkuses ja lihtsatele lihtsuses, on kogu maailma jaoks siiski Jumal, keda praeguste pühade ajal on kohane kiita ja tänada.

Kristus sünnib, kiitke!

Õnnistatud pühadeaega teile kõigile!

Tere Iisraelimaalt!

Tere Iisraelimaalt. Sirly maa parimaid vilju söömas.

Juunikuises ajakirjas alustasime lugu  nelja eestlase viibimisest vabatahtlikuna Iisraeli Kaitseväes. Reisist sündisid kirjad kodustele, mida lühendatuna kajastame.

Tere kiirustavast Tel Avivi linnast! 10. aprill 2017

Oleme edukalt Sar-El programmi lõpetanud. On eriline arm ja õnn panustada Püha Maa toetamisse mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega. Sõnum, et seisame Iisraeli kõrval, on oluline ajal, kus araabia maailm koos lääneriikidega survestab Iisraeli loobuma õigusest elada maal, mida Jumal neile on andnud igaveseks. Lugesin just täna Hs 36:5, kuidas Jumal määratleb seda territooriumi eelkõige Tema maana. Ta räägib rahvastest „…kes kõigest südamest rõõmutsedes ja hinges põlgust tundes on võtnud endale omandiks MINU MAA….“. Iisraeli ründaja ja vihkaja seisab silmitsi Jumala enda ning Tema otsustega. Issand taastab maa ja rahva iseenda, mitte juutide tubliduse või erakordsuse pärast. „Ma ei tee seda teie pärast, ütleb Issand Jumal, see olgu teile teada!“ (36:32.)

Töötades Iisraeli heaks, tuleb enda jaoks selgelt paika panna, et mitte maa ega rahvas ei ole kummardusobjekt, vaid Jumal, kes neid on valinud. Kui Tema ütleb, et nad on MINU RAHVAS, siis nii on (Hs 37:12).

Tel Avivis peatume Abraham Hos-
telis. Kui võõristav on peale kõrbe väärikat rahu ja ilu sattuda ühtäkki tormavasse ja signaalitsevasse linnamöllu! Rendime auto ja oleme nüüd enamasti ratastel. Sõidame põhja, Galilea äärde.

Lootsime külastada Sahne Rahvusparki, looduse SPA-d, mida kutsutakse hellitavalt ka Eedeni aiaks. Sealne looduslik vesi on aastaringselt +28º. Paraku ei leia me seda õigel ajal üles ning park osutub suletuks. Hans on väga nördinud. Galilea järves ujudes kohtub ta aga toreda juudi rabiga ning saab sellest põgusast suhtlemisest taas rõõmsaks. Õnneks ikka tõesti vähe vaja!

Järgmisel päeval seikleme Jeeriko kandis. Otsime üles Surmavarju oru (Wadi Qelt), mida arvatakse olevat Taaveti inspiratsiooniallikaks 23. laulu loomisel. Soovin et võiksite kõik omal nahal kogeda ja näha selle paiga erakordsust! Tasub aeg maha võtta ning planeerida orus ja mägedel rändamiseks terve päeva.

Praegu kasutavad beduiini karjased Wadi Qelt orgu Jeerikos käimiseks. Ühel mäel kohtamegi lahket Josefit, kes muidu elab Jeerikos oma naise ja 6 lapsega, kuid karjatab siin Juuda mägedel kitsi ja lambaid. Ta pakub meile lahkelt kuuma teed ning Hans rõõmustab teda vastu kena salli ostmisega.

Org, mille pikkus on ca 28 km, üllatab aga veelgi oma saladustega. Kes on näinud „Sõrmuste isanda“ filme – Wadi Qelti vaatepilt meenutab midagi sarnast filmis olevale haldjate lossile. Oru põhjast kõrguvast kaljuseinast eenduvad piltilusad kaljusse raiutud kabelid ja lummavad aiad. See on St George kreeka-ortodoksi klooster, mida hinnatakse üheks maailma vanimaks kirikuks (rajatud 480 pKr).

Wadi Qelt oruga paralleelselt läheb ka vana Rooma-aegne Jeruusalemma ja Jeeriko vaheline tee. Ilmselt mõtles Jeesus sellesama tee peale, kui ta jutustas oma halastaja samaarlase loo.

Kohtume oma oru-teekonnal mitmete huvitavate inimestega, enamasti Läänekalda araablastega. Üks sõbralik seltskond lähedalolevast Nabluse linnast kutsub meid oma lõkke äärde ja pakub värskelt tulel küpsetatud lambaliha ning pitaleibu. Keele viib alla! Täname südamest ja soovime üksteisele Salam Aleykum (rahu teile). Jeerikosse sõidu jätame aga hilise aja tõttu ära. Hüppame hoopis peegelsiledasse Soolamerre. Kuusirp sätendab taevas taamal kõrguvate Moabi mägede kohal ning õhk pakatab sametisest sumedusest. Nii ilus, et hakkab valus…

Oleme broneerinud ühe öö Ein Gedi Youth Hotelli, et võita rohkem aega kohapeal liikumiseks. Seekord leiame üles Soolamere põhjakaldale jääva Jeesuse arvatava ristimiskoha, Qasr el Yahud. Hansul ja Tarmol on seal Jumalaga oma lugu.

Loomulikult ei saa seekordki jätta külastamata Masadat. Ärkame 04:30 ning sõidame täielikus ööpimeduses mäejalamile. Kell 05:30 avatakse värav ning looklev pealampidega inimrivi hakkab vaikselt tõusma mäkke, vastu kohtumisele päikesega.

Õhtupoolel oleme Wadi Davidi allikatel, hingamisvetel. Kaks looduslikku mageveeallikat loovad keset Juuda kõrbe kahe mäe vahele idüllilise ja rikkaliku loodusega maa-ala, Ein Gedi Rahvuspargi. Juudid armastavad seda paika. On see sellepärast, et siinsed koopad on olnud varjupaigaks armastatud kuningas Taavetile või on nad samamoodi nagu meiegi lummatud ajatust ilust, mis kaljude, koskede, looduslike basseinide, džunglilaadse veetaimestiku ja uudishimulike kaljumäkrade-kitsede sümbioosis tekib, teab vaid Jumal.

Tänase päikeseloojanguga algavad Paasapühad ning meil on aeg tagasi pöörduda Eestimaale.

Lehitraot (nägemiseni), Iisrael – „maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni viibivad Issanda, su Jumala silmad“ (5Ms 11:12).

Tänulikult
Sirly+Hans, Tarmo ja Helgi

Ebenezer-konverents Tallinnas

18. novembril toimus Tallinna metodisti kiriku hoones Ebenezer Estonia poolt organiseeritud konverents „Iisrael aegade tähisena“, mis tõi kokku üle ootuste palju huvilisi üle kogu Eesti ja kaugemaltki. Peakõnelejaks oli Ebenezer organisatsiooni üks rajajatest Steve Lightle USAst, kellega olid kaasas Põhjamaade ja Baltikumi juht Philip Holmberg ning misjonär Ake Walman Rootsist.

Ebenezeri nimetus tuleb 1. Saamueli raamatust, kus kirjeldatakse Jumala võimsat abi võitluses vilistite vastu: prohvet „…Saamuel võttis ühe kivi ning asetas Mispa ja Seeni vahele, pani sellele nimeks Eben-Eeser ja ütles: „Siiani on Issand meid aidanud!”“ (1Sm 7:12) Alates 1991. aastast on Ebenezeri operatsioon Exodus aidanud rohkem kui 150 000 juudil Iisraelisse tagasi pöörduda. Ebenezeri peamine eesmärk ongi juutide abistamine kodumaale tagasipöördumisel, millega konverentsil kutsuti ühinema ka Eestimaa kristlasi.

Steve Lightle jagas talle 1974. aastal antud nägemust juutide massilisest tagasipöördumisest NL aladelt. See oli aeg, mil sel teemal ei räägitud avalikult isegi mitte Inglismaal. 1980. aastatel, mil vastasseis USA ja NL vahel oli viimase piiri peal, tõstis Jumal üles kristlasi ja kogudusi juutide eest palvetama. Need olid inimesed, kes mõistsid, et nende saatus kristlastena on seotud juutide saatusega. Kui enne Jeesuse esimest tulekut valmistas talle prohvetlikult teed Ristija Johannes, siis Jeesuse teise tuleku prohvetlik ettevalmistus seisneb juutide tagasipöördumisel nende ajaloolisele kodumaale. Kogudus koges suurt vabanemist ja ärkamist just 1990. alguses – ajal, mil juutidel lubati NLst vabalt välja rännata.

Sakussaare koguduse pastor Hans Lahi kohtus Steve Lightle’iga esimest korda 2016. aastal Jeruusalemmas Ebenezeri 25. aastapäeva konverentsil ja sel ajal tekkis ka soov ta Eestisse kutsuda. Steve, kes ei olnud varem Baltimaades käinud, liitis Eesti külastamise hea meelega oma Põhjamaade ringreisiga. Soomest tulid saatjatena kaasa Ebenezer Soome juhid Outi ja Hannu Lyytikäinen. Lisaks konverentsil kõnelemisele andis Steve intervjuu nii TV 7le kui ka Pereraadiole.

Konverentsil tutvustati ka Ebene-zeri sünnist ja teenistusest jutustavat, värskelt eesti keelde tõlgitud Gustav Schelleri raamatut „Operation Exodus. Prohveteeringud täituvad.“ Raamatu tagaküljelt võib lugeda, et see on „lugu julgusest, vaatamata kõigele vastuseisule. Parim tänapäeva näide usust“. Kuivõrd juutide tagasipöördumine nende ajaloolisele kodumaale ei ole sugugi lõppenud, siis on see raamat julgustavaks lugemiseks igale kristlasele. Raamatut on võimalik soetada Harta raamatupoest ja Logosest.

Helen Haas

Ebenezeri 25. aastapäeva konverentsil Jeruusalemmas, jaanuaris 2016, kus me kohtusime Stevega esmakordselt; peale tema ette astet tapalve tas meiega koos koos ja õnnis tasmeid, et see töö juuti de heaks saaks alga tatud ka Eestimaal. Nii, et „kõik algab palvest!“.
Ebenezeri 25. aastapäeva konverentsil Jeruusalemmas, jaanuaris 2016, kus me kohtusime Stevega
esmakordselt; peale tema ette astet tapalve tas meiega koos koos ja õnnis tasmeid, et see töö juuti de heaks saaks alga tatud ka Eestimaal. Nii, et „kõik algab palvest!“.
Steve Lightle kõnele mas metodisti kirkus.
Steve Lightle kõnelemas metodisti kirkus.

Jõulu(m)eelne mõtisklus

Mõned pühad on justkui pühamad kui teised. Jõulupühad kuuluvad kohe kindlasti nende hulka. Öeldakse ju mõnikord, et eestlased on jõuluusku – paljude inimeste jaoks on see ainus aeg aastas, kus kirikutee jalge alla võetakse. Minu põlvkond mäletab veel aega, kus jõulupühi tähistatigi üksnes kirikutes ja kodudes – mitte kaubanduskeskustes ja meelelahutusasutustes, seda kõike suureks meediamulliks puhudes.

Ühtpidi oli see ju ka kurvavõitu aeg: ei mingeid aasta pimedaimat aega valgustavaid tulukesi ega muud säravat ja käravat melu. Aga mõnikord tundub mulle, et jõulupühade „legaliseerimisega” oleks justkui midagi olulist kaotsi läinud. Kui tuntud raadiohääl pakub sulle tõelise jõulumeeleolu tekitamise sildi all vabapääsmeid jõululaadale; kui toidupood esitab reklaamisõnumi pidulikul Halleluuja koori viisil; kui „jõulutuurile” startivad lauljad innukalt kinnitavad, et ei maksa peljata liigset jõululaulude laulmist, sest nad esitavad pigem ikka „omi häid lugusid” – siis on miski jõulupühade olemuses tasakaalust välja läinud. Tõeline sisu oleks justkui puudu.

Ometi ei takista see kõik sinul ja minul kristlastena jõulupühadele teistmoodi vastu minna. Võime iseendale ja oma sõpradele mitmel moel meelde tuletada, et valmistume tähistama Kristuse sündimise tähtpäeva. Võime vastukaaluks välisele melule keskenduda Anna Haava üleskutsele panna oma südames kõik küünlad põlema ja ehtida hinge taevarahuga. Võime uuesti enda jaoks avastada põlvest põlve lauldud jõululaulude aegumatu poeesia ja vaimuliku sõnumi sügavuse. Kas saaks veel lihtsamalt ja selgemalt edasi anda prohvetikuulutust kui sõnadega: „Mu armsast roosikesest Jesaja kuulutas. Ta sündis puhtast neitsist, Mariast Petlemmas. Nii oli Isa nõu.”

Samas elame individualistlikus maailmas, kus igaüks sulgub enesesse ja sageli isegi oma otseseid naabreid enam nimepidi (või ka nägupidi) ei tunne. Seetõttu oleme minetanud oskuse (ja võibolla ka tahtmise) jõulusõnumit kaasinimestega jagada. Ma mõtlen siin PÄRIS jõulusõnumit, mitte piparkoogiretsepte või originaalseid kingisoovitusi või ehk hoopis jõulutüdimust. Minu küsimus täna on lihtne: kas ja kuidas sina ja mina sel jõuluajal saaksime viia kaasinimesteni sõnumi Jumala piiritust armastusest inimkonna vastu? Nii suurest armastusest, et ta oli selle nimel valmis oma ainusündinud Poja abitu vastsündinud lapse kujul päris tavaliste inimeste kätesse usaldama. Kui Jumal otsustas Jeesuse inimlapse kujul meie keskele saata, vajas see vastsündinud laps maiseid vanemaid ja katust pea kohale. Sündimise hetkel Petlemmas olid hoolitsevad vanemad tema jaoks tõepoolest olemas – küll aga puudus tal kodu. Veel mõnda aega pärast sündigi, sest kuigi enamik inimesi erilise lapsukese sündi tähelegi ei pannud, tekkis kuningal ometi hirm võimaliku troonipretendendi ees. Kas pole kummaline, et tänapäeva terminites oli vastsündinud Jumala Poeg oma maist elu alustades sisuliselt põgenik? Jumal oleks võinud ju üleloomulikul viisil teda kaitsta, aga ta valis teise tee. Inimeseks saanud Jumala Poeg oligi kõiges antud inimeste hoole alla. Ja niisamuti on inimeste hoole alla antud sõnumi levitamine Jumala Pojast, kes kord tuli – ja kunagi tuleb taas. See sõnum tuleb kõigepealt iseendast üles leida ja alles siis saame seda kaasinimestega jagada.

See kõik paneb mind jõulupühade eel mõtlema oma äsja igavikku lahkunud emale. Tema jaoks oli advendiaeg ehk veel erilisemgi kui pühad ise, eriti viimastel aastatel, kui ta oli juba kõrges eas. Kõigepealt jõuludeks valmistumine iseeneses: väikeste jõuluootuse märkide paika seadmine kogu suures tühjaks jäänud majas. Siia kuulus kuuseoks vastavalt ühe, kahe ja kolme ja nelja küünlaga; lapselaste aastate eest valmistatud jõulukaunistuste elutoa akendele riputamine; tasapisi jõululinaga kaetud lauale kogunevate jõulukaartide lugemine. Aga sellest lähtus jõulusõnumi väljapoole jagamine oma võimaluste piires: pühendunud ja sisuliselt läbimõeldud jõulukaartide kirjutamine, eakate jõululõuna lauakaartide kujundamine, mida ta juba aastaid oli oma missiooniks pidanud. Ja kui jõulupühad viimaks kätte jõudsid, pidas ema telefonitsi meeles tervet hulka inimesi, kelle jaoks tema kõned olid olulised ja oodatud.

Kas sulle tuleb meelde keegi, kellega sa pole pikka aega suhelnud – kes võiks ehk rõõmustada jõuluajal sinu telefonikõne üle? Kas sulle tuleb meelde keegi, kes on justkui võõraks ja kaugeks jäänud? Jõuluaeg on hea neutraalne võimalus jõulukaart posti panna. Sest postiteenistus toimib jätkuvalt, isegi näoraamatu ja muude kiirete suhtlemisvahendite ajastul, ja inimesed õpivad tasapisi jälle postiga saabunud kirjade-kaartide üle rõõmustama. Eriti kui kaardil on midagi enamat kui „Häid pühi!”. Siin on sinu lihtne võimalus tõelist jõulurõõmusõnumit edasi anda. Ja miks mitte ka mõne naabri uksele koputada, piparkoogitaldrik või küünal üle anda ja õnnistust soovida – tuletades meelde, et on Kristuse sündimise püha.

Superintentent Hugo Oengo

Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!

Heebrealastele 13:7

Tänuga südames meenutame ustavat Jumala sulast, EMK superintendenti ja kauaaegset EMK Tallinna koguduse pastorit Hugo Oengot (12.12.1907-10.12.1978), kelle sünnist möödub detsembrikuus 110 ning surmast 39 aastat. Vend Oengo on kindlalt nende EMK usukangelaste hulgas, kes on pidanud kannatama tagakiusu seetõttu, et oli kuulekas ja jäi ustavaks Jumala kutsele oma elus kuni lõpuni.

Loe edasi

Noorte sügislaager

20.-22.oktoobril toimus noorte sügislaager „Rajalt maas“, kus osalesid metodisti noored erinevatest kogudustest üle Eesti.

Olime rõõmsad, et meie hulgas oli koos ligi 40 noort Reekülast, Pärnust, Tallinnas, Tartust, Viitkalt, Võrust, Räpinast ja Tapalt. Noortetoimkonnal oli suur rõõm veeta kolm päeva koos noortega, kes igatsesid saada enam teada Jumalast, Tema teest ning sellest, kuidas meie võime olla Talle ustavad.

Meid teenisid sõnaga Joel Aulis, Johanna-Margret Ojaots, Riine Tiirik, Mareta Elisabeth Nõmme, Karl Martin Ventsel ning lõputeenistusel meie superintendent Taavi Hollman, kes jagas noortele ka armulauda. Lisaks olid meil laagris abiks Ele ja Tanel Paju, kes olid koos toimkonnaga noorte jaoks olemas, valmis nendega rääkima, nende eest palvetama ning ka lahedalt aega veetma.

See laager oli viimane kord ka ühele meie pikaaegsele toimkonna liikmele, kes on otsustanud edasi liikuda ning otsida, mis Jumalal talle varuks on. Oleme südamest tänulikud, et Riine Tiirik on aastaid panustanud meie ettevõtmistesse ning teeninud noori alandliku südamega.

Oleme Jumalale siiralt tänulikud selle eesõiguse eest teenida meie kiriku noori, et nad võiksid olla tugevad usus ning ehitada üles Jumala kuningriiki.

Tunnistus

Võtsime sel aastal ka Pärnu noortega osa Nuutsaku puhkekeskuses toimunud EMK noorte sügislaagrist.

Mõtiskledes kõige üle, mis toimub ümberringi maailmas, mõtlesin laagris olles: „Kes teeb ülekohut, tehku veel enam ülekohut, ning kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks! Õige tehku veel enam õigust ning püha pühitsegu ennast veel enam!“ (Ilm 22:11). Või oma sõnadega öeldes – kui kuri läheb kurjemaks, siis peab püha saama veelgi pühamaks.

Laagri ajal, kui ma vaatasin kõiki neid noori, kes olid siia tulnud, pean ütlema, et ma ei ole vist üheski varasemas EMK noortelaagris näinud nii pühendunud noori kui selles. Kujutage ette laagrit, kus noored teevad oma märkmikutesse märkmeid, kus nad lappavad ja otsivad kirjakohti Piiblist, kus nad tähelepanelikult kuulavad, mida neile räägitakse, kus nad laulavad südamest ülistust Jumalale, kus nad lähevad eestpalvele ja kogevad Jumalat, kus nad põlvitavad alandlikult Jumala ees ning kus nad loevad kõva ja selge häälega armulaualiturgia teksti. Just kõike seda võiski näha selle aasta EMK noorte sügislaagris.

Seda oli lihtsalt võrratu vaadata. Kas see ei räägi meile mitte sellest, et see, mis on püha, muutub pühamaks? Tundub, et see tõesti on nii. Ja seejuures tundub, et see, mis on püha, muutub ka järjest ihaldusväärsemaks.

Sel aastal osalesid meie kiriku noorte sügislaagris ka Tartu koguduse noored. 6 noort – 3 tüdrukut ja 3 poissi – tõi laagrisse kohapeale pastor Priit Tamm isiklikult. Seda kõike mõnes mõttes tänu meie Pärnu koguduse noortele, kes käisid paar kuud tagasi Tartus abiks seoses lastetööga ning said tuttavaks sealsete uus põlvkonna pealekasvanud noortega. Sealt tagasi tulles rääkisid nad Tartu koguduse noortest ja minu küsimus oli esmalt: „kas Tartus on noored või?“. Pärnu ja Tartu noorte vahel olid tekkinud soojad sõprussuhted ning laagri saabudes mõtlesime neid personaalselt EMK noortelaagrisse kutsuda, mida me ka tegime. Teades, et Tartus pole aastaid olnud noori, kes oleksid ka meie noortelaagrites käinud, siis oli suur rõõm ja õnnistus näha laagris meie seas Tartu koguduse uue põlvkonna noori. Tõesti tänu Jumalale Tartu Püha Luuka koguduse noorte eest ja selle töö eest seal koguduses! Tänu Jumalale ka kogu laagri eest, kus me saime kõik koos olla, mis kosutas meid ja ehitas üles meie noori. Ning tänu Jumalale nende pühendunud noorte südamete eest, kes tõeliselt otsivad ja igatsevad tunda Jumalat!

Nädalalõpp perega noortelaagris

Need harvad nädalalõpud, mida saame koos perega veeta, on kulla hinnaga, ning tihti tulnud kompromisside ja palvete tulemusena. Meie tihedas graafikus avastasime üllatusena, et sel korral ei olegi vaja võidelda ja seda suurem oli rõõm. Ka poisid igatsesid ja soovisid korvpallilaagritele vahelduseks jõuda noortelaagrisse, et olla kristlikus õhkkonnas. Noortetoimkond oli meid kutsunud, et me võiksime olla olemas ning toetada, teenida palves ja Tanel juhtida poiste Wesley-gruppi. Noortelaager nagu ikka: mõnusad mängud, palju nalja, loengud, vestlusgrupid, hea toit, ühised tegevused, kuid sel korral jättis kõige sügavama emotsiooni laupäevaõhtune palve- ja ülistusõhtu, kus saime koos toimkonnaga teenida noori eestpalves. See õhtu näitas, et noored on janused Jumala järele, muutuste järele enda ja oma sõprade-lähedaste eludes. Nad on valmis tulema oma mugavusest välja, et teha enamat. Ei mäletagi, kuna viimati sai oldud palvekoosolekul, kus 90% osalejatest tuleb eestpalvele ning 50% osalejatest on poisid. Me elame põnevas ajas ja seda suurem on igatsus me südames: Vähem mind ja rohkem Jeesust! Mingil hetkel julgesime selle lausa välja öelda:  see on ju unistuste nädalalõpp koos perega – noorte keskel, looduslikult kaunis kohas ja erilises õhkkonnas.

Poisid võtsid selle kokku lühidalt: Sel nädalalõpul kogesime, et Jumal on kohal. Kõik olid janused Jumala järgi, hea oli koos ülistada, Wesley-grupis arutleda ning veeta aega koos sõpradega.

Ele ja Tanel ning Phil-Benjamin ja Daniel Paju

Hoia enda hooleks antud vara …

24. oktoobril tähistasid Merle ja Taavi Hollman hõbepulma- ning 8. novembril Velli ja Matti Hollman kuldpulmapäeva. Neid pidulikke sündmusi tähistati üheskoos tänuteenistusega 1. novembril Mere pst. 3 kirikus, kus 50 aastat tagasi toimus Velli ja Matti laulatus. Siinkohal avaldame Olav Pärnametsa tervitussõnumi kuld- ja hõbepaarile.

Mulle on meelde jäänud Piibli kirjakoht, millega teid, Velli ja Matti, tervitas teie pulmapeol Kärdlas kohalik baptistikoguduse pastor: „Oh Timoteos! Hoia enda hooleks antud vara …“ (1Tm 6:20a). 2Tm 1:14 ütleb: „Kaunist, sinu hooleks usaldatud vara hoia Püha Vaimu läbi, mis meis elab.“ The Amplified Bible tõlgib seda: „Valva ja hoia suurima hoolega kallihinnalist ja imeliselt saadud andi, mis on usaldatud sulle, Püha Vaimu abiga, kes teeb oma kodu meis.“

Siin kirjakohas on jutt kallisvaradest, mida ja keda Jumal on usaldanud oma ustavate hoolde. Kas nende hulka kuulub ka naine? Pühakiri ei jäta siin ruumi kahtlemiseks: „Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid“ – sellega on öeldud, et palju enam väärt kui kõige kallimaks peetav maine vara. Kes leiab tema? Meie ees on täna kaks tubli meest, kes võivad öelda: „Meie leidsime!“ Ja kui pisut järele mõelda, siis võiks öelda, et eks need varandused leidsid natuke meid ka.

Varsti hakkas Taevaisa Mattile ja Vellile kallisvara juurde lisama. Neile pandi nimedeks Taavi, Liivi ja Marti. Aastad möödusid ja hea Issand usaldas järjest rohkem oma kallisvara nii Matti kui ka Taavi hoolde. Mattile koguduse juhatuse esimehe ülesannetes, Taavile nii abikaasa, pereisa, koguduse kui ka kiriku karjase ülesannetes. Palju kõrgehinnalist Issanda vara. Matti, kuidas sa küll oled suutnud hoida hoolega oma kaasat, lapsi ja koguduse majapidamist? Taavi, kuidas sa küll oled suutnud hoida hoolega Merlet, Eliisabetti, Hannat, Naatanit, Rahelit ja Taavetit, kogudust ja kirikut?

Usun, et olete kuulda võtnud apostel Pauluse nõuannet: „Seda kallisvara, mis su hoolde on usaldatud, hoia Püha Vaimu abiga, Kes meis elab. Püha Vaimu abiga – väe, armastuse ja mõistlikkuse Vaimu helde abiga. Loodan kindlasti, et järelejäänud osa teekonnast te jätkate samal kursil.

Armastusega teie Olav ja Urve.
1. novembril, Kõigi Pühakute Päeval 2017 Mere pst. kirikus.

Palju õnne ja õnnistust kuld- ja hõbepulmapaarile!

Tartu tegemised

Tartu Püha Luuka koguduse laste- ja noortetöö toimub sel aastal kolmes rühmas. Üle mitme aasta on meil taas väikesi pühapäevakoolilapsi vanuses 2-4 a. Kõige pisemad käivad koos jumalateenistuse ajal ja nendega teevad tunde õpetajad Raini ja Jane.

Keskmine vanus ehk juuniorid vanuses 9-12 a kohtuvad pärast jumalateenistust. Nende õpetajateks on Helika ja Jana.

Kõige suuremad ehk meie noored käivad sel aastal koos leeritunnis, mis toimub samuti pärast jumalateenistust ja mida viib läbi meie pastor Priit Tamm. Leeritund ei ole tavaline igav loeng, vaid alati saab ka midagi ise aktiivselt teha, mängida ja kindlasti ise kaasa lüüa. Meie noorte konfirmatsioon toimub nelipühal, 20. mail. Leeritundides valmistuvad noored tunnistama oma usku ja kinnitama ristimises nende eest antud tõotusi. Noortel jagub tegevust ka muul ajal – vt. pildil meie tublid noored koos mõnede täiskasvanutega aitamas meie koguduse liikmeid Ernsti ja Eevit puude ladumisel.

Detsembris jagub tegevust nii suurtel kui väikestel. Lisaks tavapärastele tundidele valmistume heategevuslikuks advendilaadaks ja harjutame jõulunäidendit.

Pildil on killuke ühest tunnist, kus lapsed näitasid, kui ilusaks on Jumal maailma loonud.
Pildil on killuke ühest tunnist, kus lapsed näitasid, kui ilusaks on Jumal
maailma loonud.

Sõbrapäev Tartus

23. septembril toimus Tartu Püha Luuka koguduses SÕBRAPÄEV, kuhu lisaks korraldajatele oli kogunenud ca 25 Tartu noort. Päev oli jagatud temaatilistesse plokkidesse, kus nii väikesed kui ka suured said teadmisi Jumalast nii üheskoos kui ka eraldi vanusegruppides.

Üheskoos mängiti lauamängu, kus lapsed olid ise nuppudeks, tehti draamasid, katseid ja saadi osa piibliloost. Päeva lõpetas ühine söömaaeg.

Päeva lõpuks otsustas üks noor teha otsuse Jumala kasuks.

Ürituse korraldas EMK lastetöö toimkond + Matri Joosua koostöös Tartu pühapäevakooliõpetajatega.

Reeküla koguduses

Sellest sügisest oleme pühapäevakoolis alustanud lastele õpetamist piiblilugude algusest ehk maailma loomisest. Pühapäevast pühapäeva on lapsed saanud uusi teadmisi Jumala loomingust ja saanud ka ise kogeda loomise imet. Nimelt oleme ühistööna meisterdanud pildi Jumala loomingust (vaata pilti). Lapsed on õppinud tundma ja usaldama Jumalat nii väikeses kui suures. Mõned näited: kui pühapäeval Urve rääkis lastejutluses palvetelefonist, siis lapsed rääkisid palvetelefonist ka oma sõpradele; samuti palvetavad lapsed, et lugemine paremini välja tuleks või oma kassi pärast, kes oli kadunud või tervise ja hirmude pärast jne….

Oluline on mitte unustada, et oleme Jumala looming ning ta hoolib ja armastab nii väikeseid kui suuri.

Õnnistusi!

Lastetöö koolitus

EMK lastetöö toimkonna poolt korraldatatud „Avaliku esinemise“ koolitus toimus 28. oktoobril Tallinna koguduse majas. Avaliku esinemisega puutub mingil hetkel kokku iga inimene, mitte ainult õpetaja, seetõttu õpitigi üheskoos, kuidas eri elusituatsioone puudutavaid kõnesid koostada ja esitada neid veenvalt, struktureeritult ja publikule nauditavalt.

Koolitusel osales 18 inimest üle Eesti. Esinemisjulgust arendati läbi mängude, diskussioonide ja erinevate ülesannete.

 

Lastetöö tegemistest Tallinna koguduses

Lastetöös on sügisel olnud tegusad ajad. Pühapäevakoolis on toimunud erinevaid ja vahvaid tunde. Esiletõstmist väärib novembrikuu kolmandal pühapäeval toimunud pühapäevakoolitund koos vene koguduse pühapäevakooliga. Idee teha lastele pühapäevakoolitund koos vene koguduse lastega sai alguse sellest, et just sel pühapäeval toimus ühisjumalateenistus. Tunni sisu eest vastutasid vene koguduse pühapäevakoolitöö tegijad. Sõnum Joona loo põhjal oli eraldi nii vene kui eesti keeles, aga teised tegevused sel hommikul olid gruppides; koos olid nii eesti kui vene keelt kõnelevad lapsed. Suur tänu kõigile, kes ühistunnis kaasa aitasid!

Piiblist teada/tuntud Joona loo läbi aga selgitati ja õpetati lastele, kui palju Jumal meist igaühest hoolib ning et ükskõik kus me oleme, teab Jumal seda alati. Tunni tegevustest veel täpsemalt: lapsed said omavahel tutvuda ja pisitasa sõprussuhteid luua, koos laulda, mängida, meisterdada, kuulda misjonisõnumit ja keemiakatsete
jälgimise kaudu ka arusaamise, kuidas Jeesus saab puhastada patust ja anda inimesele uue puhta südame.

Pühapäevakoolis on tõesti vahva; hea on olla Jumalaga sõber ning õppida Teda veelgi enam tundma. Parim on see, kui su süda kuulub Kristusele ja oled Temaga koos alati! Joona lugu tuletab ka meile, täiskasvanutele meelde, kas me vahel ei põgene Jumala ja Tema antud ülesannete eest.

Kiusatused

Kas oled hetkel kohas, kus pead võitlema millegagi, mis pole Jumalale meelepärane?

On selleks laiskus, spikerdamine, sõnakuulmatus vanematele, rumalad sõnad, suutmatus armastada Jumalat nagu peaks või halvad kombed, mille oled sõprusringkonnast külge saanud? Kas oled käega löömas, arvates, et lõppude lõpuks on Jumal armuline ja Tema surm katab pattude hulga?

Mul on sulle uudis: Jumal on kutsunud sind sõduriks, võitlemaks igapäevaselt oma kiusatustega, et kasvada Tema täiuse poole. Ära löö käega, Jumal on sinuga ja aitab sul kiusatused seljatada.

PATT: Isegi kui oled libastunud, tea, et sinu definitsioon on „Jumala laps”, mitte see, milles libastusid. Ära lase saatanal endale valesid sosistada. See, mida sa tegid, on vale ja Jumal tahab aidata sul aidata sellest välja tulla, aga see ei muuda sinu staatust Tema perekonna liikmena.

SÕNAD: Sõnadel on mõju! Ära anna teistele hinnangut nende tehtud tegude põhjal, vaid juhi nende vigadele armastuses tähelepanu ja paku abi, kuidas saaksid aidata palvetega või praktiliselt mingi kiusatuse võitmises. Samuti ära loo endale mugavustsooni, öeldes: ma olengi selline …. Sa ei ole! Sa oled uus loodu Jumalas. Tema vägi on sinus, et sind muuta, kuid see nõuab ka sinupoolset pingutust.

MÕTE: Ära keskendu sellele, mida valesti tegid ja ära hädalda selle üle. Ära mõtle, et teed seda uuesti, mõtle parem, kuidas sellest tulevikus hoiduda. Ära unusta seda, mida Jumal on teinud sinu jaoks, et oleksid vaba.

KANNATUSED: Kõik teod, mis ei ole kooskõlas Jumala sõnaga, põhjustavad meile suuremal või vähemal määral kannatusi, mitte, et Jumal meid tingimata karistaks, vaid see on jumalatute tegude tagajärg. Maailm arvab, et kannatused – ka õige asja nimel – pole aktsepteeritavad. Tõsi on see, et kannatused, mis on põhjustatud õigel teel käimisest, panevad meid kasvama Jumala sarnasuses.

PATUKAHETSUS: Luba endale patukahetsust. Võta aega Jumalaga, et ta saaks sind puhastada, üles tõsta ja edasised suunised anda. Ta igatseb ja tahab seda teha, Ta ootab sind. Nagu naabri akna lõhkunud laps, võid joosta Isa sülle varjule. Koos lähete küll andeks paluma ja sa vastutad tegude eest, aga Isa on su selja taga, Isa maksab tehtud kulu. Pisarates ja Piibli valgel saad otsida lepitust. Leia endale selleks selline koht, kus teised sind ei sega.

Me oleme kõik sündinud valikuga patustada või mitte. Patt on vale ja me oleme vastutavad Jumala ees. Ma võin tunda kiusatust midagi teha, aga see ei õigusta seda, et teen midagi, mis pole Jumala sõnaga kooskõlas.

ÕNN: Tänapäeva maailma kriteeriumiks on õnnelik olemine. Tihti kuuleme, et inimesed ütleva: eks tee seda, kui see sind õnnelikuks teeb, kasvõi hetkeks. Tegelikult on see hingevaenlase suurim vale, sest peale hetkelist õnne saabub masendus ja kurbus, kui oled teinud midagi Jumala tahte vastast. See, mis tõeliselt õnnelikuks teeb, on elamine kooskõlas Jumala seadustega, see on taevase õnne eelmaitse, mis kasvab taevaseks õndsuseks (Ps 19:7-11).

Ära anna alla, ole tugev Jumalaga, Tema on vägev võitma kõik kiusatused sinu elus!

Mis on kirikukalender?

Ajaarvamisi ja kalendreid on mitmesuguseid. Jumala armust oleme astunud uude kirikuaastasse. Üheskoos meenutame Jeesuse tulekut siia maailma ja ootame Teda tagasi; pühitseme Tema sündimist inimeseks, kuulame Tema õpetusi ja saame osa Tema kannatustest, surmast ja ülestõusmisest. Kirikuaasta lõpul, Kuningas Kristuse pühal, austame Teda, kes saab aegade lõpul kõigeks kõiges.

Sellel teekonnal aitab meid meie kiriku kalender, kus piiblilugemise kaudu tuuakse meieni need lunastussündmused. Kirikupühad ei ole välja mõeldud vaimulike töö- või koguduseliikmete vaba aja sisustamiseks, vaid selleks, et aasta jooksul ja ühistel jumalateenistustel osa saada kõigest sellest, mida Jumal Jeesuses Kristuses meie heaks on teinud. Kalendris toodud piiblilugemised aitavad meil siseneda konkreetsetesse sündmustesse ja neist osa saada Püha Vaimu kaudu.

Pühapäevade ja kirikupühade lugemised on võetud oikumeenilisest lektsionaariumist Revised Common Lectionary ja neid tervikuna kasutades võime teada, et meiega koos loevad neid sajad miljonid kristlased üle kogu maailma.

Kalendris on eestpalveteemad igaks nädalaks, pühapäevade ja pühade liturgilised värvid, lõpuosas meie kiriku tööharude ja koguduste kontaktandmed ning info.

Kalendrist leiad ka aasta tähtsad sündmused meie kiriku elus, samuti kiriku- ja riiklikud pühad ja veel palju muudki.

Ela koos kirikuga läbi aasta, ole kursis meie kiriku sündmustega!

1 2
Mine asukohta Üles