Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Väljaanne

Nr 126 - 3 2017 - leht 2

Tere Iisraelimaalt!

Tere Iisraelimaalt. Sirly maa parimaid vilju söömas.

Eelmises ajakirjas alustasime lugu  nelja eestlase viibimisest Iisraelis. Rahvusvahelise Sar-El programmi raames teenisid nad vabatahtlikena Iisraeli Kaitseväes. Sellest reisist sündisid kirjad kodustele. Oleme puhkamas Ashdodis järjekordsest tihedast töönädalast sõjaväebaasis.

Eelmise kirja lõpetasin hetkel, kui läksime Jeruusalemmas Holokausti muuseumisse ning sealt armeebussiga tagasi kõrbesse. Yad Vashem, nagu seda muuseumit nimetatakse, mõjub alati iselaadselt, hoolimata kui palju seal käinud oled. Meie giidiks on hallipäine juudi vanahärra, kelle sügavates kurbades silmades vilksatavad aeg-ajalt lõbusad sädemekesed. Tal on võime lühikese 1,5 tunniga liikuda läbi päratu suure hoone- ja infokolossi ning seada me ette lugu inimkonna ühest tumedamast ajaloohetkest. Ringkäigu lõpul vaatavad vana juudi elutargad silmad meile otsa ja ta ütleb: „Ärge mõelge nii, et küll olid kurjad ajad! Kurjus on jätkuvalt olemas ja tegutsemisvalmis, ent tema vägi ja toimimisvõime sõltub meie igaühe valikutest ja otsustest.“

Loe edasi

„Muutuge uueks oma meele uuendamise teel”. EMK XIII Suvekonverents

XIII suvekonverents, mille korraldamisega alustati juba möödunud aastal, on nüüdseks saanud ajalooks ja seega on paras hetk meenutada toimunut. Juba peale eelmise suvekonverentsi lõppu alustati uue planeerimisega. Esimesena saavad paika selle aeg ja broneeritakse telk. Kõigi rõõmuks oli sel aastal kohal Matthias Fritzsch koos misjonitelgiga ja sel teemal mingeid muresid ei olnud.

el aastal oli peakõnelejaks dr. Frank Billman USAst, kes on teeninud Ühinenud Metodisti Kiriku pastorina 41 aastat. Viimased 12 aastat on ta kaasa teeninud Aldersgate’i uuendusliikumises, s.h Metodisti Üleloomuliku Teenimistöö Kooli asutajana. Dr. Billman on samuti olnud külalislektor Ühinenud Teoloogilises Seminaris Daytonis, Ohios, kus ta on juhatanud Üleloomuliku teenimistöö doktorantuuriprogrammi. Samuti on nad olnud Aldersgate’i liikumise rahvusvahelise töö juhid.

Loe edasi

Lastetöö AA Suvekonverentsil

AA ranna lastetöö on alati olnud huvitav ja mitmekesine. Kokku osales lasteprogrammis 40 last, kellele pakuti erinevaid tegelusi igal hommikupoolikul, ja nagu juba tavaks saanud, oli pühapäevane lasteprogramm üllatus – sel korral sisenesime läbi musta augu maailma loomisaegadesse ja tegime seal ekspeditsiooni, kust tõendeid kaasa võtsime. Parim tänu lasteprogrammile oli vast see, kui kuulsime, et mitmed vanemad tulevad AA randa just seetõttu, et nende lapsed tahavad lasteprogrammis osaleda.

Kuna eelnevatel aastatel on olnud raske leida abiväge pühapäevakooliõpetajate näol, on juba kahel aastal olnud lasteprogrammi panustamas meie enda juhtimisalase koolituse läbinud lapsed ja noored. Sel aastal viisid kooliealiste tundi läbi Matri Jooosua ja Karl Saamuel Hollman, väikesi lapsi juhendasid Piibli radadel Kärt Kasuk ja Külli Kuusemaa. Sportmängude organiseerimisel panustasid Katrina Pint ja Anu Hobustkoppel, meisterdamisel aitasid Külli Pilv ja Aili Näär. Lisaks tänu Maris Paasile ja Arabella Tõnismäele, kes olid kõikjal abiks.

Head teed?

2017. aastal on Eesti Metodisti Kirikus mitmeid ümmargusi tähtpäevi

EMK tegevuse 110. aastapäev; usumärtrite Prikaski, Hängi, Prii surmast 75 aastat; Hugo Oengo sünnist 110. aastat; Karl Kuuma sünnist 150 ja surmast 85 aastat. Juunikuus tähistasime oma 110. aastapäeva näitusega Eesti Metodisti Kiriku tegevusest.

Sellest näitusest sai väike ülevaade tehtud veebileheküljel aadressiga: http://www.emk.voog.com. Kajastame pisut meie ajaloosündmusi ka ajakirja veergudel…

Loe edasi

Edasi koos Jumalaga palves, Teda kuulates ja Piiblit lugedes!

Sel aastal toimus II EMK noorte piiblilaager 26.-30. juulil Sõmerpalu põhikooli hoones Võrumaal.

Kogesime terve laagri jooksul, et me ei korralda seda laagrit üksinda, vaid Jumala kaasabiga. Juba esimesel laagripäeval saime selle kohta ka tunnistuse. Enne laagrit helistati mulle ja küsiti, kas oleks vaja laagrisse midagi osta. Ma olin üsna kahtlev, sest meil oli toitlustus ja kõik muu korraldatud. Kui pakkuja ütles, et ostaks näiteks puuvilja, siis nõustusin kahtlevalt, ise omaette mõeldes, et no las ta ostab, küll noortel ära kulub.

Laagri teisel päeval leidis aset elektrikatkestus, millest me ette ei teadnud ning mis lükkas noortelaagri lõunasöögi 1,5 tundi hilisemaks. Eelnevalt ostetud puuviljad ja näksid olid nüüd hädavajalikud, andes meile võimaluse lõunasööki ootavatele noortele näksimist pakkuda. Jumal täitis meie varasalved, sest Tema teadis sellest eelolevast elektrikatkestusest. Seda sai Ta teha tänu inimesele, kes oli kuulekas Tema Vaimule! Kiitus meie kõikvõimsale ja kõiketeadvale Isale!

Loe edasi

ARVUTI – kas töövahend voi PEREMEES?

Kas sind tuntakse pigem profiilipildi voi reaalse välimuse järgi? Kui palju sa suhtled inimestega reaalselt ja kui palju interneti teel? Netisoltuvus pohineb samal nähtusel kui uimastisoltuvus,
kuigi tegemist pole kemikaalide, vaid surfamisega netiavarustes, kust voib leida nii teavet,
naudinguid kui lohutust.

Testi esmalt, kas oled sõltlane.

TEST

  1. Kas oled liigselt hõivatud internetist, nii et muuks eriti aega ei jäägi?
  2. Kas hea enesetunde saamiseks pead pidevalt ühenduses olema?
  3. Kas oled edutult proovinud lõpetada interneti kasutamist?
  4. Kas oled tujukas/kurb ja ärritunud, kui püüad internetis veedetud aega piirata?
  5. Kas oled jäänud internetti midagi tegema kauemaks kui algselt plaanitud?
  6. Kas oled internetis olemise tõttu seadnud ohtu olulise suhte või õppimise?
  7. Kas oled valetanud pereliikmetele, et varjata oma internetis olemise sagedust ja pikkust?
  8. Kas kasutad internetti meeleolu parandamiseks?

Tõsiselt tasuks muretseda nendel, kellel esimese viie küsimuse seast on vähemalt kolm ja viimasest kolmest küsimusest kõik saanud jaatava vastuse.

Ajuteadlane Jaan Aru selgitab:

nutiseadmed lihtsustavad meie elu, tuues vajaliku teabe meieni sekunditega, aga vastutasuks võtavad nad üle meie mõistuse. Ajule meeldib sisendi uudsus, see on tähtsaks õpisignaaliks. Kui me kohtame midagi ajule uut, siis tuleb ajul oma teadmistepagasit uuendada. Iga uue sisendi korral vallandub ajus kerge mõnureaktsioon, mis viib tõhusama õppimiseni. Nutiseadmed pakuvad palju vahetut uudsust (iga pöidlaliigutus toob midagi uut), seega tekitavad nutiseadmed palju mõnu. Mõnuga kaasneb aga alati oht jääda sõltuvusse. Igasuguse sõltuvuse tagajärjeks on see, et sõltuvuse objekt (heroiin, hasartmängud, nutiseadmed) kontrollib meie tähelepanu. Kui looduses, tähtsal koosolekul või meeleolukal õhtusöögil tunned vajadust oma nutiseadet vaadata, oled nutinarkar.

Lihtsad reeglid nutinarkarile:

Pane nutiseade koolis ja trennis kotti ja võta maha heliga märguanded – keskendu kooli ja trenni ajal ainult reaalsele tegevusele; kui vastu pead, premeeri end peale tegevust nutiseadme vaatamisega.

Ära kasuta nutiseadmeid rattaga sõites ega autoroolis.

Võta koju tulles nutiseade kätte peale seda, kui oled suhelnud vähemalt tunni oma lähikondlastega.

Ära mine voodisse nutiseadmega! Uni on aeg, mil ajus tehakse hooldustöid ja korrastatakse teadmisi, seega on uni hädavajalik nii lapse kui ka meie kõigi ajule.

Pane endale alarm, et sa ei veedaks lihtsalt aega nutiseadmes esmalt üle 10 min tunnis, hiljem lühenda nutiseadmes veedetavat aega järjest, kuni piirini, kus teed nutiseadmes vaid vajalikku.

Kui tunned, et tahaksid nutiseadmes kellegagi suhelda, helista parem talle ja saage kokku lives, et rääkida ja üksteist tundma õppida.

Nutiseadmes olemise asemel loe Piiblit või raamatut või tegele mingi muu endale meeldiva hobiga, varsti märkad, kui palju kasulikku suudad korda saata ajaga, mille eelnevalt netis veetsid.

Allikad: http://tarbija24.postimees.ee/

Noored vastavad. Matri Joosua Hollman

Küsimused:

1.  Kes sa oled? (üks sõna)

2. Kui vana sa oled?

3. Miks sa kirikus käid?

4. Kas Jumal on tegelikult olemas?

5. Kust sa tead?

Vastused

1.  Joosua.

2. 16.

3. Üksteisega koos olemine ja vaimulikel teemadel rääkimine on ülesehitav.

4. Ei mingit kahtlustki!

5. Näen seda selles, mis ta minu elus teinud. Ta on mu sõber, kellega ma igapäevaselt suhtlen. Keegi ei saa eitada Jumala olemasolu: sest:

1) Jumala loodus ülistab Loojat, st kui me vaatame kogu oma universumi majesteetlikku ilu, näeme Tema kätetööd.

2) Meil kõigil on südametunnistus ja me teame, mis on õige ja mis on vale. Me kõik teame, et süütuid beebisid lõbu pärast piinata on vale. Kui on olemas aga õige ja vale, peab olema mingi kõikumatu standard. Keegi, kes ütleb, mis on hea ja vale. Need on ratsionaalsed argumendid.

Miks usun Jumalasse? Oma armastusega, mida ma ei ole ära teeninud, on ta mind kätte saanud. Ta on mind juhatanud, mind õnnistanud ja mu elus imesid teinud. Kui kõik tundub tühine, siis tea, et tema on eluallikas. Vaid temas on võimalik kogeda Elu. Ta annab su elule mõtte. Sa siis kuuletud talle või mitte – see on sinu asi. Aga keegi ei saa ennast vabandada sellega, et Jumalat ei ole olemas.

AGAPE noorte väljasõidust

15.-16. juulil toimus meil noortega kahepäevane telkimisega väljasõit Kilingi-Nõmmele. Korraldajateks oli noortetöö toimkonna liige Joosep Kunder koos ustavate abilistega. Väljasõidu teemaks oli „Mäejutlus“ ja programm sisaldas endas interaktiivset vaimulikku sõnumit Kristina Lepikult ning pühapäeva hommikust piiblitundi Mart Pöörilt, mis läks noortele hästi peale. Lisaks oli meil vapustavalt äge orienteerumismäng Kilingi-Nõmme linnas. Orienteerumismängus tuli tarvitada nutiseadmete abi interneti ja GPSi või ka Piibel.net’i kasutamisel. Kogu orienteerumismäng toimus Mäejutluse teemal, mis oli läbi põimitud erinevate huvitavate ülesannete ja tegevustega. Laupäeva õhtul grillisime kiriku taga asuva järve ääres ning laulsime lõkke ümber kitarri saatel ülistust Jumalale.

Pühapäeva hommikul osalesime EELK Saarde Katariina koguduse armulauaga jumalateenistusel. Koguduse õpetaja Arvet Ollino mahutas jumalateenistuse liturgiasse isegi palve meie noorte eest, mis oli väga südantsoojendav. Osalemine luterliku kiriku jumalateenistusel oli mitmele meie noorele uueks ja huvitavaks kogemuseks. Koguduse õpetaja luges teenistuse lõpus ka kirikunalju. Aga kõige naljakam oli hoopis see, et ta neid nalju seal kirikus loeb.

Kui olime juba lahkumas, siis selgus ka, et kiriku aias, kus me olime telkidega maganud, oli tegelikult kunagi olnud hoopiski surnuaed. See uudis tuli noortele natuke šokeeriva, kuid humoorika üllatusena. Noored siiski ütlesid, et nemad said küll öösel väga hästi magada.

Kokku osales meie väljasõidul 16 inimest. Tundsime puudust rohkematest teismelistest noortest, kellest mitmed ei saanud kahjuks tulla. Kuid osalejad noored on andnud väljasõidu kohta väga-väga positiivset tagasisidet, ning soovivad sellistel väljasõitudel ja üritustel veel osaleda. Mina tahaksin aga väga tänada Joosepit ja kõiki abilisi muljetavaldava ja hästi organiseeritud noorte väljasõidu korraldamise eest! Suurim tänu aga Jumalale kõige selle eest, mida ta on meile võimalikuks teinud.

Lastemisjon Tartus

Selleaastane lastemisjon oli eriline just seetõttu, et lisaks kohale sõitnud meeskonnale – Maris Paas, Matri Joosua Hollman, Karl Saamuel Hollman, Kärt Kasuk ja Victorya Harmalova – oli sama suur meeskond aktiivseid noori abistamas ka kohapeal, kelle hulka kuulusid Maria Tamm, Saskia Tuberg, Ingrid Tuberg, Mattias ning Karl Markus.

Kahel päeval organiseeritud lasteüritustele tuli lisaks meeskonnale 15 kohalikku last. Üheskoos viidi läbi ja nauditi programmi, mängiti, võisteldi, meisterdati ja muudeti läbi tegevuste Jumala armastus nähtavaks. Igas lastemisjonis on oma osa ka kultuuriprogrammil, sel korral külastasime meeskonnaga ERMi.

Nii meeskond kui ka kohalikud lapsed ja lapsevanemad kasvasid nii kokku, et lahkuti pisarates.

Reeküla pühapäevakooli lastel oli juulikuus palju tegemisi

Osalesime mitmes laagris ja meie kiriku sünnipäevapeo lasteprogrammis. Nüüd paarist üritusest lähemalt.

Lastelaager „Indiaanlaste seiklused“ toimus Vanamõisa laagrikeskuses, kus oli koos umbes 40 last erinevatest Saaremaa kogudustest. Laagri alguses jagati lapsed suguharudesse (gruppidesse) indiaanlastele kohaselt ja iga laps sai endale uue nime (nt Kuri Krokodill, Laulev Oja, Hundi Silm, Väle Välk jne), mis tekitas lastes suurt elevust. Kolme laagripäeva jooksul õppisid lapsed tundma piiblilugusid: kuidas Jeesus vaigistas tormi, Jeesusest kui heast karjasest, Jeesuse jüngritest ja iga päev õpiti ka selgeks uus kirjakoht Piiblist. Nagu laagrile kohane, ei puudunud sealt ka võistlused, lõkkeõhtud, laulud, meisterdamised ja poiste lemmik jalgpall.

23. juulil oli meie koguduse 107. aastapäev ja samaaegselt jumalateenistusega toimus kiriku õues lasteprogramm. Päeva teemaks olid talendid – rääkisime sellest, milliste talentidega on Jumal meid varustanud ja kuidas me saame neid kasutada teenimisel. Toimusid ka grupitööd, kus lapsed valisid, kas osalevad laulmise-, kunsti-, spordi- või toitlustamise grupis; pärast jagasid lapsed oma kogemustest ka teistele lastele. Üheskoos õppisime ka selgeks uue laulu ja maitsesime laste tehtud maasikamoosi vahvlitega. Päeva lõpus sai iga laps otsida peidetud aardekirstu, mille sees oli üllatus.

Laste siirus ja armastus on see, millest meil on palju õppida ja saame olla tänulikud, et meile on antud võimalus jagada neile Piibli tõdesid.

AGAPE laste suvekool

„Issand näeb, mis on südames“ 1Sm 16:7

Juba üle 20 aasta on Pärnu Agape kogudusel olnud hea meel kutsuda Agape kirikusse ja Männi parki neljaks päevaks kokku lapsi üle kogu Pärnu linna selleks, et üheskoos paremini Jumalat tundma õppida. Sel aastal toimus Agape Laste Suvekool 11.-14. juulil teemal “Jumal on hea!” ning osalema kutsuti kõiki lapsi vanuses 4-11, et iga päev paari tunni jooksul rääkida lastega heast Jumalast, laulda, meisterdada ja mängida.

Eriline osa selles sündmuses on alati olnud Agape koguduse Ameerika sõpradel Asbury metodisti kogudusest Tulsa linnast Oklahoma osariigis – nii neil, kes igal aastal palveid, häid nõuandeid ja vajalikku varustust üle ookeani läkitavad kui ka vabatahtlike tiimil, kes pika reisi ette võtavad, et kohapeal jõu ja nõuga abiks olla. Sel aastal õnnistati meid väga toreda 12liikmelise, peamiselt noortest koosneva grupiga.

Loe edasi

1 2
Mine asukohta Üles