Minu tunnistus ei räägi minust, vaid Jumala tegudest, kes muutis noore neiu elu sügislaagris.
Jumala ligiolu ja rõõm olid kohal tol õhtul ja mitte miski ei saanud takistada, et tunda Tema armu. Kas siis keegi väljendas seda, laskudes alandliku meelega põlvili, palvetades või siis ülistades meie vägevat Jumalat.
Sellel hetkel sain ma eesõiguse minna Jumala ette oma kalli sõbratariga. Ma teadsin, et ta on valmis võtma vastu Jeesust enda ellu. Jumal on teinud ja teeb edasi imesid tema elus, ta on tervendanud teda, õpetanud – ta on kasvanud Kristuses ja nii hea on näha seda arengut. Noored janunevad Jumala armu ja ligiolu järele, nii hea on näha, kuidas Jeesus teeb minu sõbratari ja paljude inimeste seas imelist tööd. Noored otsivad teda, meie ülesanne on neid julgustada ja julgustada Kristuses; olla eeskujuks, särades Kristuses.
Kokkuvõtteks, ma armastan kõiki enda ligimesi enda ümber ja tänan Jumalat KÕIGE eest.
