Oktoobri keskel sai meie kogudus osa seminarist „Jumal tervendab”. USA metodisti kiriku uuendusliikumise „Wind of Spirit Ministry” (tõlkes: „Vaimu tuule teenistus”) meeskond oli tulnud meid teenima Aldersgate Eesti kutsel ja abiga. Neljapäeva õhtust laupäeva õhtuni toimusid loengud, väikegrupivestlused ja aeg palveks. Mõned loengute teemad:
- Füüsiline tervis,
- Emotsionaalne tervis,
- Inimvaimu tervenemine,
- Andestamine,
- Vabastusteenistus,
- Kõige lohutuse Jumal.
Reede õhtul oli kirikus avatud eestpalveteenistus, kus külalised koos Aldersgate’i Eesti meeskonnaga palvetasid tervenemise pärast. Samasugune võimalus eestpalveks oli ka pühapäevase jumalateenistuse lõpuosas.
Jumala pühadus, tema ligiolu oli väga tuntav, mulle oli väga sümpaatne ka see alandlikkus ja tasadus, mis ameerika külalistest nii selgelt välja tuli. Nagu ütles meeskonna juht Larry Eddings, kes jutlustas ka pühapäevasel jumalateenistusel, ei tulnud nad oma tarkusega hiilgama ega „meid rabama”, vaid lasid Jumala Vaimul tegutseda.
Paljud inimesed käisid eestpalvel ja said vaikses palves sügavalt puudutatud Jumala Vaimu poolt. Oli ka füüsilise tervenemise tunnistusi, kuid see, mida Jumal tegi, oli tegelikult palju enam – sest Jumala soov on tervendada kogu meie olemust.
Mõned tunnistused tervenemisest:
Sügisepoole, kui ilmad läksid niiskemaks, hakkas mulle üks hammas probleeme valmistama. Pakitses ja isegi valutas. Hambaarst avastas juurte all põletiku ja vaatamata antibiootikumikuurile see hammas paremaks ei läinud. Hambaarst saatis mind juureravi erispetsialisti juurde, kes vaatas röntgenit ja hammast ja ütles, et sellega ei olegi enam midagi teha, et see on lootusetu ja tuleb välja tõmmata. Mina ei lasknud seda kohe välja tõmmata. Otsisin ühe teise hambaarsti, keda mu sõbratar kiitnud on ja kelle kohta oli tervisetrend.ee-s kirjutatud kellegi poolt, et ta oli päästnud ära hamba, mis mujal oli lootusetuks tunnistatud. Läksin tema juurde. Tema vaatas ka hammast ja otsustas, et peab ikka püüdma hamba lahti puurida ja katsuma juureravi ümber teha. Kuna ma olin hetkel veidi nohune, siis lükati see juureravi ümbertegemise aeg natuke edasi.
Vahepeal oli meie kirikus jumalateenistus, kus tervendusseminaril osalenud meeskond tegi inimeste eest eestpalveid. Mina läksin ka sinna ja lasin palvetada selle kroonilise põletiku eest. Samal ajal paluti ka mu ema seljavalude eest, mis läksid koheselt üle ja pole enam tagasi tulnudki. Minu hamba olukord läks ka paremaks ja kui uus visiit jõudis, siis hambaarst ei leidnudki enam hambast põletikku ega ka mitte midagi, mis põletikule viitaks. Ka röntgenipilt oli ilus. Leppisime siis kokku, et kui hammas hakkab uuesti valutama või pakitsema, annan teada. Loodan, et ei hakka ja et Jumal on selle päriselt terveks teinud. Tunnistasin ka hambaarstile sellest, kuidas vahepeal selle põletiku eest palvetati.
Heli Viht, Tallinna kogudus
***
Käesoleva aasta septembrikuus haigestusin bakteriaalsesse keskkõrvapõletikku. Põletik oli tugev, arst ütles et vasaku kõrva kuulmekile oli purunenud. Oktoobrikuu alguses kaotas vasak kõrv praktiliselt kuulmise. Vaatamata intensiivsele ravile ei tahtnud haigus taganeda. Panin oma lootuse Jumalale.
Oktoobrikuu keskel toimus meie kirikus ameerika metodisti kiriku külaliste läbiviidud seminar „Jumal tervendab“. Reedel, 14. oktoobril avanes mul võimalus osa võtta tervendusteenistusest, kus minu eest palvetasid pastor Toomas Pajusoo ja kaks inimest ameeriklaste palvemeeskonnast.
Umbes nädala pärast hakkas kõrv ilmutama paranemise märke. Päev-päevalt muutus enesetunne paremaks ning vasak kõrv hakkas jälle kuulma. Kuulmiskontrollis leiti, et kuulmine on taastunud umbes samale tasemele, nagu see oli enne haigestumist. Viimasel arsti visiidil 11. novembril ütles arst, et kuulmekile on taastunud (mis minu vanuses ei ole tõenäoline) ning mõne aja pärast võib loota täielikku paranemist. Medikamente ma enam võtma ei pea. Olen Jumalale väga tänulik!
Aili Rüütel, Tallinna kogudus
***
Läksin oktoobri keskel toimunud reedesele tervenduskoosolekule. Terve suve oli selg häda teinud, jalg samuti. Kui kutsuti eestpalvele, siis esialgu kahtlesin tükk aega. Kas üldse minna? Sel hetkel selg ka ei valutanud. Kui minu käest küsiti, mis on minu palve, siis ütlesin, et selg on haige, jalad ka vahetevahel. Eestpalvetaja palus mul käed ette kokku sirutada, peopesad koos, ja niimoodi hoida. Üks õlg pidavat olema madalam. Ja et mu selgroolülid on lubjastunud. Mina mõtlesin: kuidas ta teab? Samuti pidi üks jalg olema pikem. Siis ta hakkas palvetama, pannes käe mu seljale. Pärast palvet ütles ta mulle umbes nii: su selg ja jalad on nüüd terved, selgroolülid liiguvad jälle. Ma võtsin selle usus vastu. Pärast seda eestpalvet tunnen, et mu selgroolülid toimivad nüüd hästi ja jalad ei tee enam vaeva nagu varem. Tänu Jumalale!
Liidia Ehandi, Tallinna kogudus
