Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Jumalal oli oma eriline plaan. Jutluse illustratsioon. Jõulustseen, Maarja sõime juures, enne Jeesuse sündi.

Jumalal oli oma eriline plaan

Kallid sõbrad, tahan teile südamest soovida õnnistatud advendiaja jätku ja rõõmsaid peagi saabuvaid jõule! Olgu see jõuluaeg teie jaoks täis Jumala valgust ja suurt rõõmu Kristuse tulekust maailma, kes tõi lunastuse ja õnnistust kõigile, kes Temasse usuvad! Rõõmu ja rahu teile ja teie lähedastele! 

Luuka evangeeliumi esimeses peatükis on kirja pandud sündmused, mis toimusid enne Jeesuse Kristuse sündi. Seal on kaks paralleelselt hargnevat omamoodi väga sarnast, aga ometi ka väga erinevat lugu. Ühe loo peategelaseks on kõrges eas preester Sakarias ja teise peategelaseks noor neiu Maarja. Mõlema loo peategelase jaoks oli Jumalal oma plaan ja suured sündmused, mis aset leidsid, ei muutnud mitte ainult nende elu, vaid mõjutasid kogu ajaloo käiku. Vaatame üheskoos, mis on ühist ja erinevat Sakariase ja Maarja lugudel ning mida on meil õppida Luuka evangeeliumi esimesest peatükist.  

Esimene ühine joon, mis jääb kohe silma mõlema loo puhul, on fakt, et Jumalal oli oma eriline plaan nii Sakariase kui ka Maarja elu jaoks. Sakarias oli kõrges eas preester, kellel ei olnud abikaasaga lapsi. Kuid vaatamata kõrgele eale oli Jumal nad valinud selleks, et võiks sündida suurim prohvet – Ristija Johannes, kes pidi ette valmistama tee Kristuse tulekuks. Maarja oli aga Jumala poolt valitud sünnitama Jumala Poega ennast – Jeesust Kristust. Puhtinimlikult ei olnud kumbki kõige parem kandidaat: üks oli juba liiga vana, teine aga liiga noor, tundmatu ja märkamatu. Kuid ometi ei takistanud see Jumalat neid kasutamast oma suure plaani teostamiseks. Jumalal on ka meie igaühe jaoks oma plaan ja kutsumus, isegi siis, kui oleme väga ebatõenäolised kandidaadid Tema plaani realiseerimiseks. Apostel Paulus ütleb:  

„Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost. Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on, et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees.“ (1Kr 1:26–29) 

Jumal kasutab väga tavalisi inimesi, et teha ebatavalisi asju. Seepärast ärgu miski heidutagu sind uskumast, et Jumal võib ka sinu elus teha erakordseid asju ja et Temal on ka sinu elu jaoks oma hea plaan.  

Teine sarnasus nendes lugudes on see, et mõlemad, nii Sakarias kui Maarja, said erakordse vaimuliku kogemuse osaliseks: neile kummalegi ilmus Issanda ingel imelise teatega. Küllap nii mõnigi meist tahaks, et ilmuks ingel ja Jumal annaks oma käskjala kaudu meile teada midagi erilist. Tõde seisneb selles, et Jumal räägib ka tänapäeval ja soovib ennast ühel või teisel viisil ilmutada igale usklikule inimesele. Enamasti ei toimu see üleloomulikul viisil. Kuid meil on Jumala Sõna, mille läbi Jumal kõneleb, ja Püha Vaim on see, kes teeb Jumala ligiolu kristlase elus reaalseks. Aga kas me paneme seda tähele? Ma arvan, et tihti on probleem pigem selles, et me ei oska Jumala häält tähele panna; ja kui ka paneme tähele, ei pruugi me seda täita. Seepärast on kirjas heebrealastele öeldud: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal.“ (Hb 3:15)  

Kolmas sarnasus seisneb selles, et mõlemad – Sakarias ja Maarja – ehmusid ingli ilmumisest ja tundsid hirmu. Sakarias „… kohkus ja kartus langes ta peale“ (s 12) ja Maarjale pidi ingel ütlema: „Ära karda, Maarja …“ (s 30). Inimestena tunneme me teatud olukordades aeg-ajalt ikka ärevust või hirmu ja selles pole midagi erakordset. Piiblit lugedes võime näha, et Aadam, Abraham, Jaakob, Mooses, Paulus – kõik nad kogesid teatud hetkedel hirmu. Isegi Jeesus hakkas Ketsemani aias suurt õudust tundma (Mk 14:33, 1968. a tõlge). Kuid vaatamata hirmule, teadmatusele või ebakindlusele kutsub Jumal meid usaldama ja järgima Teda. Ärgem laskem hirmul peatada Jumala head tööd meie elus ega viia meid õigelt kursilt eemale! 

Neljandaks, mõlemad – Sakarias ja Maarja – küsisid ingli erilise sõnumi peale: „Aga kuidas?“ Mõlema jaoks oli see üleloomulik kogemus ja ingli sõnum samaaegselt üllatav, hirmutav ja võimatuna näiv. Kuid siiski oli nende reaktsioonis ka midagi väga erinevat. See erinevus oli sügavamal kui sõnad, mida nad välja ütlesid. Sakariasel oli suur kahtlus ja uskmatus, mille tulemusena ta jäi üheksaks kuuks tummaks. Ingel ütles: „Sa jääd tummaks seepärast, et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.“ Maarja reaktsioon oli aga teistsugune: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!“ (s 38). Tema reaktsioonis on näha alandlikkust, nõustumist, usaldust ja usku. Jumal kutsub meid usaldama Teda kõikides eluolukordades, uskuma Tema Sõnasse isegi sellel ajal, kui me veel ei tea, millega lugu lõpeb. Meie Isa palves palvetame sõnadega: „Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu.“ See oli Maarja hoiak ja ühtlasi ka meile hea eeskuju, mida järgida. 

Kuid siiski on veel üks sarnasus: mõlemad, nii Sakarias kui Maarja, ülistasid Jumalat. Luuka evangeelium toob ära mõlema kiituslaulu. Maarja valis kiituse ja tänu peaaegu kohe pärast sõnumi saamist, siis kui ta kohtus Eliisabetiga. Sakariase ülistuslaul tuli aga pärast üheksat kuud tummana olemist, kui ta ei saanud sõnagi ütelda. Võib-olla sulges Jumal meelega tema uskmatu suu ja avas selle siis, kui tõotus oli juba täide läinud. Kuid küsimus meile on järgnev: millal valime meie Jumala kiitmise ja ülistamise? Kas alguses viriseme, näitame üles oma uskmatust ja alles pärast seda, kui Jumal on meid oma armus raskustest läbi toonud? Või oleme nagu Maarja ja valime Jumala tänamise ja ülistamise ka siis, kui kõik on alles värske ja arusaamatu, kui raskused ja kannatused ei ole veel läbitud, vastus pole veel tulnud ja kõik näib ümberringi must ja tume? Maarjalt võime õppida siirast Jumala usaldamist ning rõõmsat ja tänulikku meelt.  

Olgu see Kristuse sünni eellugu meile meeldetuletuseks, et Jumalal on plaan ja eesmärk ka meie elu jaoks ning kui me kogeme oma teekonnal ka teadmatust ja hirmu, on Jumal ustavalt meie kõrval ja me võime Teda täiesti usaldada kõiges. Olgu meie südamed täis kiituslaulu Jumalale!  

Õnnistatud jõuluaega! 
Robert Tšerenkov 

Veel rubriigis Jutlus

149 hea majapidaja jutlus piibel. Foto: Shutterstock

Hea majapidaja

Käesoleva teema üle mõtisklema ärgitas mind John Wesley samanimeline jutlus, mille ta

Ajast ja selle pühadusest

16. augustil 2009. aastal purustas Jamaica endine sprinter – praeguseks kaheksakordne olümpiavõitja
Bishop Christian Alsted

Püüa kinni Vaimu tuul

„Kui muutuste tuuled puhuvad, ehitavad mõned inimesed tuuletõkkeid ja teised tuuleveskeid.“ Nii
Mine Üles