Olen olnud Jumala laps kaua aega ja Tapa Metodisti Koguduse liige 10 aastat, kuid suvekonverentsil osalesin esimest korda; usun, et see oli Jumala juhatus. Kiriku aastateema kasvamisest ja just piiblisalm 2 Pt 3:18 on olnud minule viimasel poolaastal väga lähedane.
Mu lapsed julgustasid mind osa võtma ning nii saabusimegi Aa-randa juba kolmapäeva pärastlõunal. Võtsin osa mitmest ettevalmistustööst ja ka konverentsi ajal abistasin jõudu mööda (olen seda sorti inimene, et ei saa „lihtsalt“ olla, kui kusagil on vaja midagi teha).
Oli imeline kohtuda uute inimestega, kuulda nende erinevaid lugusid ja teada, et meil on seesama Jumal, kes tegutseb nii minus kui ka nendes. Kogesin vaimus ühtsust nii inimestega vesteldes kui ka koos palvetades.
Seekord oli inimesi eriolukorra tõttu poole vähem kohal, ent usun, et kohale tulnud inimesed olid igatsenud Kristust enam tundma õppida – seda oli tunda nii vesteldes kui ka inimesi kuulates. Läbi kõigi nelja päeva võis kogeda Jumala armu lähedust. Suurepärane ülistustiim valmistas meie südamed Jumala sõna kuulama ja vastu võtma. Olin osa ka eestpalveteenistusest ja oli nii võrratu kogeda Püha Vaimu lähedust ning näha, kuidas ta puudutas, julgustas ja parandas inimesi. Seeläbi võisime kogeda, et Issand on alati valmis oma lapsi teenima ja armastama. Kas meie oleme valmis ennast andma nendeks kanaliteks?
Sain ka ise julgustatud, kui olime väikeses osaduses palves ja üks õde sai minule sõna, mida Püha Vaim oli juba eelnevalt minule isiklikult rääkinud. Varem olin saanud kinnituse oma koguduse pastori läbi, seekord aga täiesti võõra inimese kaudu! Tänu Jumalale! See julgustas mind väga ja sain aru, et olen õiges kohas. Usun, et paljud said konverentsilt uue motivatsiooni ja tahte kasvada Kristuse tundmises.
Suured tänud kõigile, kes panustasid konverentsi ja kõige suurem tänu meie Issandale!
