EMK Reeküla koguduses 17 aastat pastorina teeninud Heino Seppel jäi käesoleva aasta septembrikuu lõpus pensionile. Oma isale Johannesele jääb Heino pastorina teenitud aastate võrdluses küll olulisel määral alla (Johannes oli Reeküla pastoriks 51 aastat), kuid märkimisväärne ajaperiood on see olnud sellegi poolest.
Huvitaval kombel on Reekülas 83 aasta jooksul pastoriteks olnud ainult Seppeli ja Kunstimehe nimelised mehed – isad ja pojad:
Aleksander Kunstimees 1935–1938
Johannes Seppel 1938–1941
Aleksander Kunstimees 1941–1946
Johannes Seppel 1946–1994
Herni Kunstimees 1994–2001
Heino Seppel 2001-2018.
Reeküla koguduses ütleme naljatledes, et eks meie järgmine pastor peaks ajaloo mustrit järgides olema Kunstimehe nimeline.
Heino sündis Saaremaal 29. septembril 1948. aastal lasterikkasse perre. Peres oli kokku 10 last. Ema Ida ja isa Johannes olid tõsiusklikud inimesed.
„Oli periood, kui kirikus käis rahvast väga vähe. Sel perioodil olid Ida ja Johannes sageli vaid kahekesi jumalateenistusel – laulsid ja palvetasid. Tühjast kirikust hoolimata jäid nad ustavaks ja hoidsid vaimutuld põlemas,” rääkis Reeküla kogudusega pikka aega seotud olnud Dea.
Heinost rääkides meenus Deale lugu, kui Heino oli oma usukindlusega olnud talle eeskujuks: Dea oli haigena palunud Heinol tuua talle ravimeid. Heino tõigi, pani ravimid haige kõrvale kapile, kuid ütles: „Sul ei ole neid vaja. Sa oled terve.” Dea terveneski ilma ravimeid võtmata.
Olnud küll usklike vanemate laps, elas Heino mingi perioodi oma elust siiski ilma Jumalata. Kirikusse jõudis ta uuesti oma laste kaudu. Mallel ja Heinol on kolm last: poeg Marek elab perega Tallinna lähistel, tütar Helis elab perega Hiiumaal ning noorim tütar Meelika Tallinnas. Heino on vana-isaks kuuele lapselapsele.
Ameti poolest on Heino nagu „Hunt Kriimsilm“ – erialad, kus ta tegutsenud on, varieeruvad metsatööst arvutipoeni ja teede-ehitusest laojuhatajani. Lisaks palgatööle ja kirikus teenimisele on Heino kogukonda panustanud ka vabatahtliku tööga, olles Kaali põhikooli hoolekogu esimees.
Heino elus on alati tähtsal kohal olnud muusika. Koos usukaaslastega teeniti aastaid „Saaremaa vendade” nimelises väikeses meeskooris. Heino isa on kirjutanud mõned kristliku sisuga laulud, mida Heinole siiani laulda meeldib.
Koguduse karjase ametile eelnes Heinol noortepastori roll Reekülas. Mäletan siiani Heino ja Malle korraldatud noorte väljasõite – kohtusime põnevate inimestega ja kuulasime tunnistusi Jumalast. Laste- ja noortetöö on Heino jaoks ka pastoriks olemise perioodil alati prioriteet olnud. Sellele saab kinnitust, uurides koguduse finantse: kulud laste- ja noortetöö jaoks on ulatunud kuni kolmandikuni eelarvest.
Suur on olnud Malle ja Heino panus koguduse hoone eest hoolitsemisel. Lugematu arv tunde ja teiste silmade jaoks varjatuks jäänud tööd on nad mõlemad koguduse heaks teinud väga palju.
Kuna Reeküla kogudus on väike, on iga liikme mure koguduse ühine mure. Seega püüavad koguduse liikmed üksteisele pakkuda tuge ja praktilist abi. Selles on Malle ja Heino väga ustavad olnud ja meile kõigile head eeskuju näidanud. Koguduse ilmikliikmena olen Hei-nole südamest tänulik, et ta on andnud ruumi enda kõrval kasvamiseks ja tegutsemiseks.
Jumala abiga on Heino vabaks saanud vähihaigusest.
