Isevalmistatud jõuluehted
Vajad selleks: kiiresti kuivavat savi, tainarulli, pitsi või kudumeid, väikest naasklit või varrast, lisaks klaasi või piparkoogivormi. Värvimiseks guaššvärve ja pintsel.
Loe edasi
Superintentendi veerg
Sügis on jälle kätte jõudnud ja koos sellega on saabunud ka aeg kristlikul kirikul tähistada lõikustänupüha. Mäletan, kuidas lapsepõlves oli lõikustänupühal huvitav tulla kirikusse ja leida eest eriliselt kaunistatud kirikusaal: suured kõrvitsad, korraliku kämbla suurused kartulid, kapsapead, tomatid, porgandid ja hulganisti muid aiasaadusi. Paljud inimesed olid toonud parimad viljad, mis neil aias kasvanud olid. Loomulikult on selle kirikupüha eesmärk tuua Jumalale tänu kokku kogutud saagi eest ja väljendada oma tänulikkust Loojale Tema hoolitsuse eest.
Aga lõikustänupüha tuletab meile meelde ka lihtsaid tõdesid, mida Piibel meile õpetab: „…mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab“ (Gl 6:7b). „Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti“ (2Kr 9:6).
Huvitav on see, et kui sügisel põllumehe tööhooaeg hakkab lõpule jõudma, siis paljudel meist sügisel algab hoopis uus külviperiood. Suvepuhkused on läbi ja tuleb uuesti tööle asuda. Koolivaheaeg on lõppenud ja algab ränk töö, et kevadel hea lõikus korralike lõpuhinnete näol kätte saada. Ka koguduse elus algab sügisel uus tööhooaeg: alustavad pühapäevakoolid ja noorteteenistused, mis vahepeal suvepuhkusel olid. Aktiviseeruvad kodugrupid ja alustatakse alfa- või leerikursustega. Algab jälle aktiivsem ajajärk koguduse elus.
Soovin, et me kõik alati külvaksime head seemet enda ümber, nii isiklikus elus kui ka uuel tööhooajal koguduse keskel. Külvakem Jumala armastust ja hoolivust enda ümber, külvakem Jumala sõna ja häid tegusid. Andku Jumal meile selleks jõudu ja püsivust. Küll see lõikusaeg ka kätte jõuab. „Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame…“ (Gl 6:9a).
Aastakonverentsi kajad
EMK 2018 aastakonverents kogunes Tallinna metodisti kirikus 15.-17. juunil 2018. Piiskop Christian Alsted alustas konverentsi pühakirja looga jüngritest, kellele Jeesus ennast ilmutas vee peal kõndides. Loe edasi
Paavst Franciscus väisas Eestimaad
„Armastus ei ole surnud. Ta kutsub meid ja läkitab meid välja. Palugem apostellikku tugevust, et viia evangeelium inimesteni ja mitte teha oma kristlikust elust mälestuste muuseumi.” (Paavst Franciscus kohtumisel Eestimaa noortega Kaarli kirikus 25. sept 2018 AD.)
„Olla mäluga maa, tähendab mäletada, et see, mille olete tänapäeval saavutanud, on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tunda tänastes saavutustes ära ajaloo viljad, mille on loonud kõik need mehed ja naised, kes nägid vaeva selle nimel, et vabadus oleks võimalik. See omakorda kutsub teid üles neid austama, valgustades sellega uued rajad tulevastele põlvedele.” (Paavst Franciscus kohtumisel Eestimaa poliitikute ja kultuuritegelastega Kadrioru Roosiaias 25. sept 2018 AD.)
„Teie olete oma ajalooga näidanud, et tunnete uhkust, olles eestlased. Te lausa laulate sellest sõnadega „eestlane olen ja eestlaseks jään“ ning et „see on uhke ja hää“. Kui ilus on seda ühe rahva suust kuulda! Kui ilus on olla vaba ja iseseisev!” (Paavst Franciscus pühal missal Vabaduse platsil 25. sept 2018 AD.)
Need kolm tsitaati paavstilt jäid minu mällu eriliselt kõlama. Sellega võiks võtta kokku sõnumi, mille katoliku kiriku pea jättis Eestimaale.
Paavst Franciscuse visiit Tallinna kujunes küll lühikeseks, aga see-eest väga intensiivseks. Visiidi jooksul kohtus ta vabariigi presidendi ja valitsusega, tsiviilühiskonna eliidi ja diplomaatilise korpusega Kadriorus presidendi lossi Roosiaias. Sealt edasi liiguti EELK Kaarli kirikusse, kohtumisele umbes 2000 noorega. Kaarli kirikus tervitasid teda ka Eesti Kirikute Nõukogu esindajad, nende hulgas ka ÜMK Põhjala ja Baltikumi piiskop Christian Alsted. Paavst lõunatas birgitiinide kloostris Pirital. Kloostri aeda istutas ta ka puu, jäädvustamaks seda tähtsat külastust. Piritalt sõitis Franciscus edasi Peeter-Pauli katedraali, kus kohtus Ema Teresa õdedega ja nende eluraskustesse sattunud hoolealustega. Kella poole viieks saabus paavst missale Vabaduse platsile, kus teda ootas umbes 12 000 inimest. Enne lennukile asumist kohtus paavst neljasilmavestluses ka peaminister Jüri Ratasega.
Kindlasti oli Rooma piiskopi visiit märgilise tähtsusega, seda enam, et ta külastas Euroopa Liidu kõige usuleigemat riiki.
EMK Teoloogiline Seminar sai uue rektori
Konkursi tulemusena kinnitas EMK Kirikuvalitsus seminari eestseisuse ettepanekul uueks rektoriks dr Külli Tõniste. Uus rektor asus ametisse 1. augustist 2018. Senine rektor dr Meeli Tankler lõpetas pärast 9 aastat rektorina töö sellel ametikohal ja jätkab seminari õppejõuna. Dr Külli Tõniste on seminari vilistlane, kes pärast lõpetamist jätkas oma õpinguid USA-s, esmalt Asbury Teoloogilises Seminaris. Doktorikraadi Piibli teoloogias sai ta aastal 2010 Londoni Teoloogiakoolist Bruneli Ülikooli juures. Külli Tõniste on töötanud õppejõuna Houghtoni kolledžis ja Northeasterni Teoloogilises Seminaris USA-s. Sügisest 2015 on Külli Tõniste ja tema abikaasa Douglas Childress Eestis ÜMK Globaalteenistuse misjonäridena, töötamas EMK Teoloogilises Seminaris õppejõududena ja aitamas kõigiti kaasa seminari arengule.
15. juunil toimus EMK Teoloogilise Seminari XX lennu lõpuaktus
Pidulikul aktusel said rakendusliku kõrghariduse diplomi Misjoni ja teoloogia õppekaval 13 tudengit erinevatest riikidest ja kogudustest. Kaks cum laude diplomiga lõpetajat pälvisid eripreemiad.
Lõpetajad 2018: Oleksii Bulat, Zhanna Bulat, Kaire Lotamõis, Olavi Laur, Meelis Maikalu, Iya Markovich, Maiu Medri, Markko Põld, Izrail Kirillov, Triin Tarendi, Eivin Toodo, Veikko Võsu, Alur Õunpuu.
Lõuna-Eesti koguduste piibliõppe päev
Luhamaa äärelinnas toimus 8. septembril piibliõppe päev. 26 inimest 5-st kogudustest, 5 tundi Piibliga. Teema oli 2. Kuningate 3 – „Sinu ja Jumala vahelise suhte standardid“. Õpetasid Livia ja Mark Nelson.
Aitäh Viitka, Räpina, Ruusmäe ja Võru sõpradele, kes võtsid meid Tallinnast vastu! Jätkame järgmisel korral – 3. novembril!
Hageri vennastekoguduse palvemaja 200. aastapäev
15. septembril peeti suure pidulikkusega Hageri vennastekoguduse palvemaja 200. aastapäeva konverentsi. Ruumikasse vanasse palvelasse kogunes rohkem kui sadakond inimest konverentsile „Vennastekogudus – kellele ja miks?” Ka Tallinna metodisti kogudusest oli kohal kümmekond inimest koos allakirjutanuga. Ettekandeid oli mitu, neid modereeris EELK UI professor, kirikuloolane Priit Rohtmets. Tartu Ülikooli dotsent, ajaloolane Andres Andresen pidas loengu „Vennastekoguduse tähendusest Eesti ajaloos”. Edasi astus üles vennastekoguduse peavanem, EELK Must-vee koguduse õpetaja Eenok Haamer sõnumiga „Vennasteliikumise sobitumine maarahva meelde”.
Seejärel esines vennastekoguduse piiskop Friedrich Waas pikema sõnavõtuga „Vennastekogudus Saksa-maal”. Lavastaja ja näitleja Anne Türnpu avaldas oma mõtteid vennastekogudusest Hiiumaa kontekstis, kus toetus oma lapsepõlve-mälestustele. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis „Usalduse väärtusest kaasaegses ühiskonnas”.
Peale väikest kohvipausi toimus paneeldiskussioon, seegi kord modereeris Priit Rohtmets. Osalesid Andres Andresen, Anne Türnpu, Eenok Haamer, Tarmo Soo-mere, samuti EELK piiskop Joel Luhamets ning EELK Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots.
Pärast konverentsi lõppemist pakuti kõigile osaleja-tele maitsvat suppi, kohvi ja kringlit. Päev lõppes palvetunniga, kus musitseeris EELK Hageri koguduse pasunakoor. Oli igati õnnistatud koosviibimine.
Pühapäeval, 16. septembril toimus kell 10 piiblitund palvemajas, kell 12 jumalateenistus Hageri kirikus. Seejärel lõunasöök palvemaja söögisaalis, pasunakoori kontsert palvemaja õuel. Päeva lõpetas palvemaja 200. aastapäeva pidulik koosolek palvemaja suures saalis koos rohke muusika ja mitmete tervitustega.
Eesti Kirikute Nõukogu tegi ettepanekud erakondadele
Eesti Kirikute Nõukogu, mille kümme liikmeskirikut ühendavad kokku enam kui 400 tuhat Eesti elanikku, rõhutab, et peab äärmiselt oluliseks, et Eesti riigi tuleviku kujundamises arvestataks ka nende seisukohtadega, mida esindavad Eesti kirikud ja kristlaskond. Kirikute Nõukogu saatis Eesti erakondadele omapoolsed ettepanekud, mida need võiksid tulevaste valimiste saabudes oma valimisprogrammides kajastada. Toome siinkohas meie lugejatele lühidalt ära põhipunktid.
1. Seadusloomes tuleks läbivalt silmas pidada seda, et oleksid tagatud südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus ning selle rakendamine, tasakaalustatult kõigi teiste põhiseadusest tulenevate õiguste ja vabadustega.
2. Riik peab väärtustama tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust.
3. Usundiõpetuse õppimise võimalus peaks olema üldhariduskoolides kättesaadavam.
4. Riik peaks senisest enam väärtustama ka kirikute ja koguduste panust kohalikku ellu.
5. Seadusloomes tuleks arvestada usuliste ühenduste erinevusega teistest juriidilistest isikutest.
6. Pühakodade säilitamine vajab eraldi programmi ja suuremat riigieelarvelist toetamist.
7. Protsendireegli kehtestamine või tulumaksumäära vähendamine.
8. Haigla- ja hoolekande-kaplanaadi rajamine, koolikaplanaat ja meremeeste vaimulik teenimine.
* Kirikute ja koguduste seadusest tulenevalt on igal haiglas või hoolekandeasutuses viibijal õigus oma usuliste vajaduste rahuldamiseks.
* Mitmed koolid on pidanud võimalikuks ja vajalikuks, et koolis tegutseks koolikaplan.
* EKN peab oluliseks lahenduste leidmist meremeeste vaimuliku teenimise korraldamiseks, vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ja merendustavale.
9. Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See maksusoodustus motiveeriks omanikke oma muinsuskaitselise vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.
Terviklikku pöördumist erakondade poole
loe www.ekn.ee/uudised
Kõrgem Usuteaduslik Seminar kolib Tallinna
Aasta peale taasavamist, 1990. aastal, Tallinnast Tartusse viidud Kõrgem Usuteaduslik Seminar tuleb pealinna tagasi.
Torino surilina uuringutest kahe artikli põhjal
Loodusteaduse doktor Emanuela Marinelli (keda peetakse üheks suuremaks Torino surilina eksperdiks maailmas) väidab, et hiljutistes kahe teadlase sooritatud katsetes pole midagi teaduslikku.
Sina kannad Jumala DNA-d
Kui ma ei eksi, siis see aasta oli mul viies kord osaleda suvekonverentsil. Minu jaoks on need neli päeva suvest olnud alati väga erilise tähendusega.
„Tööta ikka, naerata ikka!”
Pühapäeval, 7. okt 2018 oli kogu EMK Tallinna kogudus kutsutud tänuõhtule kirikumajja. Põhjust selleks oli küllaga. Nimelt 2018. a aastakonverentsil määras piiskop pastor TOOMAS PAJUSOO emerituuri, vastavalt ÜMK korras kehtestatud vanusetsensusele, milleks on 72 eluaastat.
Pastorid Reekülas – isad & pojad
EMK Reeküla koguduses 17 aastat pastorina teeninud Heino Seppel jäi käesoleva aasta septembrikuu lõpus pensionile. Oma isale Johannesele jääb Heino pastorina teenitud aastate võrdluses küll olulisel määral alla (Johannes oli Reeküla pastoriks 51 aastat), kuid märkimisväärne ajaperiood on see olnud sellegi poolest.