Veli Loponen

Kuigi Ühinenud Metodisti Kirikus (UMC) on suuri väljakutseid, jätkab kirik oma vaikset ülemaailmset kasvamist. Viimase kümne aasta jooksul on kiriku üldine liikmete arv kasvanud umbes 12%. Oma usku tunnistavate Ühinenud Metodisti Kiriku liikmete arv oli 2018. aastal 12 614 618 (State of the Church kokkuvõtte põhjal). Kümne aasta jooksul on juurdekasv üle miljoni uue liikme. Arv pärineb aastast 2016, kuna kõigi kirikute näitajad kogutakse kokku alati teatud hilinemisega.

Kuigi näitaja on väga positiivne, sisaldab see ka teatud väljakutseid. Väljakutsed on Euroopa ja eriti Ameerika Ühendriikide koguduste ees. USA metodisti kirikud moodustavad põhiliselt meie kiriku kaalukaima osa, kuid võrreldes ülejäänud maailmaga on liikmeskond vähenenud. Viimase kümne aasta jooksul on Ameerika Ühendriikides liikmete arv vähenenud peaaegu ühe miljoni võrra – kaheksalt miljonilt ligi seitsme miljonini.

Miinuspoolel on ka Ühinenud Metodisti Kiriku Euroopa osa, mis iga kümne aastaga on kaotanud umbes 15 000 liiget. Ühendriikidega võrreldes tundub arv väike, kuid samas pole Euroopa kirik olnudki mitte väga suur. Kümne aasta jooksul on kahanemine üle 20%.

Seevastu märkimisväärne kasv on toimunud Aafrikas ja Aasias. Seal toimunud kasv mitte üksnes ei vasta läänepoolsete riikide kahanemisele, vaid ületab selle. Neist kahest piirkonnast on ülisuurelt kasvanud Aafrika kirik. Kümne viimase aasta jooksul on liikmete arv suurenenud 2,4 miljoni võrra. Aastal 2016 oli Aafrika metodisti kirikus 5 402 338 liiget. Kui kasv jätkub samas tempos, ületavad Aafrika metodistid Ühendriikide metodistide arvu juba vähem kui 10 aastaga, võib-olla ka kiiremini, kui USA kirikute liikmeskonna kahanemine jätkub senises tempos.

See, mis huvitab meid, soomlasi, on loomulikult meie piiskopkonna areng. Meie piirkonnas on kaks piiskoppi – Christian Alsted on Põhjamaade ja Baltikumi piiskop ning Eduard Khegay Euraasia piiskop.

Meie, Põhjamaade ja Baltikumi keskkonverents on kaotanud protsentuaalselt kõige enam liikmeid, s.o 37%. Seda arvu võib osaliselt seletada sellega, et 10-aastase jälgimisaja sisse jääb Rootsi metodisti kiriku aastakonverentsi lahkumine ja liitumine uue, Rootsi Oikumeenilise kirikuga. Igal juhul on meie keskkonverentsi piirkonnas liikmete arv langenud 15 000 liikmelt vähem kui 10 000 liikmeni.

Soome metodisti kirik on olnud selles protsessis erandiks, kuna selle liikmete arv on viimase 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud. 670 liikmega kirikust 2000. aastate algusest on saanud 800 liikmega kirik. Seega on Soome metodisti kiriku liikmeid umbes 10% kogu meie keskkonverentsi piirkonna liikmetest.

Kuna kasv kirikus on aastate jooksu siirdunud üha rohkem Ühendriikidest väljapoole, on samas kasvanud vajadus muuta kiriku seisukohad globaalsemaks. Ajalooliselt on Ühinenud Metodisti Kiriku kord olnud väga ameerikakeskne. Suur osa meie kiriku kõrgema otsustava organi, peakonverentsi, päevakavast on puudutanud põhiliselt metodisti kirikut USAs.

Survele on õnneks reageeritud ja juba mitmeid aastaid on tehtud ettevalmistusi uue kirikukorra osas, mis oleks nimelt võimalikult rahvusvaheline. Selle ettevalmistustöö tulemusi tahetakse käsitleda ka 2020. aasta peakonverentsil.

Küsimus puudutab ka teisi tasandeid. Juba nüüd on otsustatud, et edaspidi viiakse peakonverents läbi väljaspool Ameerika Ühendriike. Lisaks sellele on 2020. aasta peakonverentsi kavas algatus, mis viiks ainult USA metodisti kirikut puudutavad küsimused arutamiseks nende omal konverentsile.

Ühinenud Metodisti Kiriku ülemaailmne areng järgib seega üldisi trende. Suurem osa kristlikest kogukondadest, eriti vanematest, väheneb lääneriikides ja kasvab samal ajal võimsalt Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Metodisti kirikul on siiski võimalus muuta oma suunda.

Veli Loponen, Soome metodisti kirik
Tõlkinud: Heidi Pajusoo
Redigeerinud: Andres Kapp, Tarmo Lilleoja