Kallid lugejad!
Oleme taas jõudnud ilusasse jõuluaega. Kaunilt ehitud kuused, maitsvad piparkoogid, küünlasära, kingitused, jõululaulud ja koosviibimised pere ja lähedastega – see kõik teeb jõulud väga eriliseks ajaks. Ning nagu eestlastel ikka kombeks on, minnakse jõululaupäeval ka kirikusse. Kui mitte päriselt Jumalat kummardama, siis vähemalt viivuks mõtisklema oma elu üle. Kas mul endal rahulikuks mõtiskluseks jõuluajal aega jääb, ei ole ma kindel. Seega teen oma mõtlemise varakult ja jagan teiega mõtteid, mis mul õhtuvaikuses jõuludega seoses tekkisid.
Lugedes Piiblit, on huvitav panna tähele, et Jumal valis nii lihtsa ja tagasihoidliku koha, kus Ta Poeg pidi sündima. Mitte pealinnas Jeruusalemmas, vaid väikeses linnakeses. Mitte rikkas ja uhkes majas, vaid laudas, kus hoiti loomi. Jumala Poeg lebas mitte mugavas lapsevoodis, vaid loomade toitmiseks valmistatud sõimes. Paistab, et Jumalat need tagasihoidlikud olud üldse ei häirinud. Mõeldes tänapäeva maailmale, tuleb tõdeda, et inimestele on järjest tähtsamaks muutumas teisejärgulised asjad. Mugavus, meelelahutus, kõige uuem telefonimudel, automark või rõivaste bränd on paljudele märkamatult muutunud ülitähtsaks. Vahel on maja suurus tähtsam kui armastus peres. Lisasissetuleku teenimine tähtsam kui suhted. Kas pole nii, et tänapäeval on suur oht hoolitseda väliste asjade eest ja unustada kanda hoolt oma südame ja hinge eest? Kas pole ka jõuluajaga nii, et suures kingituste tegemise ja saamise tuhinas võime unustada sootuks Jeesuslapse sõimes ja selle põhjuse, miks ta siia maailma tuli?
Vaatamata sellele, et ühiskonnas räägitakse iga aasta advendi- ja jõuluajal palju armastusest, hoolimisest, üksteise märkamisest, heategevusest, andestusest ja õigetest prioriteetidest, ei ole sellist tunnet, et meie ühiskond jõuludega iga aastaga paremaks muutumas oleks. Tuleb tõdeda, et elame vaimulikus mõttes üpris pimedal ajal, pimedas maailmas. Tasub vaid kuulata või lugeda uudiseid. Jõulude tõeline rõõmusõnum on aga selles, et meile sündis Jeesus, kes päästab oma rahva nende pattudest (Mt 1:21). Kui me Kristuse usus vastu võtame läbi meeleparanduse ja ristimise, järgides Tema õpetust, saame patupimedusest oma elus vabaks ja uue elu osalisteks. Jumala arm muudab meie südamehoiakuid. Jumala Vaim valab meie südamesse armastuse ja annab jõudu elada püha elu. Sest meile on sündinud Päästja, kes on Issand Kristus (Lk 2:11), kes on suuteline muutma meid ja maailma meie ümber.
Õnnistatud jõuluaega ja head peagi saabuvat uut aastat!
