Ei saa jätta mainimata, et rattaga sõitmine on minu üks lemmiktegevusi. Ei hirmutanud ka eesmärk – sõita palju-palju kilomeetreid, sõita mööda kruusateid, läbida tõuse ja järske laskumisi ning mitmeid kurve. Kaaslasteks kristlased, peamiselt metodisti kogudustest üle Eesti.
Olin varem selle seltskonna rattaretkedest kuulnud, kuid jah, nüüd kui sain teada, et võin ka osaleda, olin rõõmus ja otsus minna saigi tehtud.
Matk oli põnev, vaja oli ka iseennast ületada ja pingutada, sest kokku sõitsime rattaga ligi 100 km paari päevaga. Retk oli mitmeti õnnistatud (hea ilmaga, vaatamisväärsustega), eriliselt hoitud (ei olnud suuremaid traumasid ega muud seesugust). Meil oli vahva öömaja (Tõrva misjonikeskus), maitsvad toidud (tänu kokkadele ja abilistele, sh mitmekülgse menüü koostajale) ja suurepärane seltskond.
Matk toimus enamjaolt mööda Valgamaad ja kõik vaatamisväärsused ja paigad, mida nägin, olid tõesti imekenad, lisaks on ju Valgamaa loodus ja teed mitmekesised ja imetlusväärsed. Matka viimane päev, pühapäev, oli eriline ka seetõttu, et saime osaleda jumalateenistusel Tõrva baptistikoguduses.
Teiste matkalistega matkajärgselt muljetades selgus, et kõigile meeldis tänavune matk väga. Lisaks kinkisid korraldajad igale osalejale medali, mis sobis kaela nagu valatult ja tähistas sobivalt sportlikku nädalavahetust ning jääb kenaks mälestusesemeks. Ja nii ootan minagi järgmist ühist rattamatka.
