Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Olav ja Urve Pärnamets Foto: eestikirik.ee

Lugejate mõtteid ajakirja kohta

Seoses ajakirja Koduteel juubeliga palus toimetus ka lugejail oma arvamust avaldada – eesmärgiga rohkem tähele panna seda, mis nende arvates oluline on. Alljärgnevalt mõned mõtted neilt.

Urve ja Olav Pärnamets: Kui astusin metodisti kiriku liikmeks 1957. aastal, oli nõukogude aeg ja ajakirja Kristlikku Kaitsjat polnud eriti saada. Allesjäänud Kristliku Kaitsja eksemplaridest saime hiljem vajalikke andmeid ning rohkem teada meie kiriku ajaloo kohta. Kui aeg edasi läheb, siis võib-olla veab keegi kord jälle sõrmega järge, et ajakirjast meie kiriku ajaloo kohta midagi teada saada. Olge väga hoitud raskel ajal!

Agnes Palo: Juba minu vanaema Rosalie Säägi, ema Gerta, isa August ja vanem vend Martin olid metodisti kiriku liikmed. Täna on lisaks minule ka minu lapsed Ove, Lea ja Ele ning lapselapsed Benjamin, Daniel, Kustas ja Melinda ühinenud meie kiriku tegevusega. See on esivanemate palvete vastus ja õnnistus. Elu Jumalaga on imeline. Ajakiri Koduteel on meil olemas alates esimesest numbrist. See ajakiri on alati väga suure huviga oodatud ja loetud. Ajakiri on meie kiriku elu kroonika ja hea sõnum kõigile. Raske on nii mahukast ajakirjast midagi eriliselt välja tuua. Talletada võiks ehk mälestusi eelnevatest aegadest, mida veel mäletatakse, aga mille tunnistajad ükshaaval lahkuvad. Soovin kõigile ajakirja tegijatele õnnistatud hetki tegemisel ja imelisi õnnistusi lugejatele.

Matti Hollman: Olen ajakirja „Koduteel“ lugeja olnud selle esimese numbri ilmumisest alates. Oluline on ta minu jaoks esiteks seetõttu, et ta on minu kodukiriku ajakiri. Huvitav on lugeda sellest, mis koguduste ja kiriku elus toimub. See on ju Kiriku ja koguduste ajaloo talletamise mõttes väga oluline. Kosutavad on jutlused, neid lugedes saan paremini mõtiskleda teema üle ja mõnda kohta uuesti lugeda. Hea vaimulik roog. Hea vaimuliku sisuga lugusid lugedes saan ka paremini aru Piibli tõdedest.
Ei tule midagi meelde, mis oleks ajakirja juures häirinud ja ei oska ka öelda, mida võiks teisiti teha. Muidugi, võrreldes esimesi ajakirja numbreid praegustega, on areng heas mõttes olnud ikka üsna suur. Kõige rohkem hindan lugusid, mis kajastavad koguduste ja Kiriku elu. Olen sirvinud ja lugenud ka „Kristliku kaitsja“ numbreid ja leidnud sealt palju huvitavat Kiriku ajaloo kohta.
Õnnistust ja edu!

Toimetus tänab oma arvamust avaldanud lugejaid ja soovib parimat tervist ning Issanda ligiolu igasse päeva.

Lugejaid küsitles Anne Saluraid

Foto: eestikirik.ee

Tags:

Veel rubriigis Arvamus

Mine Üles