Sügis on jälle kätte jõudnud ja koos sellega on saabunud ka aeg kristlikul kirikul tähistada lõikustänupüha. Mäletan, kuidas lapsepõlves oli lõikustänupühal huvitav tulla kirikusse ja leida eest eriliselt kaunistatud kirikusaal: suured kõrvitsad, korraliku kämbla suurused kartulid, kapsapead, tomatid, porgandid ja hulganisti muid aiasaadusi. Paljud inimesed olid toonud parimad viljad, mis neil aias kasvanud olid. Loomulikult on selle kirikupüha eesmärk tuua Jumalale tänu kokku kogutud saagi eest ja väljendada oma tänulikkust Loojale Tema hoolitsuse eest.
Aga lõikustänupüha tuletab meile meelde ka lihtsaid tõdesid, mida Piibel meile õpetab: „…mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab“ (Gl 6:7b). „Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti“ (2Kr 9:6).
Huvitav on see, et kui sügisel põllumehe tööhooaeg hakkab lõpule jõudma, siis paljudel meist sügisel algab hoopis uus külviperiood. Suvepuhkused on läbi ja tuleb uuesti tööle asuda. Koolivaheaeg on lõppenud ja algab ränk töö, et kevadel hea lõikus korralike lõpuhinnete näol kätte saada. Ka koguduse elus algab sügisel uus tööhooaeg: alustavad pühapäevakoolid ja noorteteenistused, mis vahepeal suvepuhkusel olid. Aktiviseeruvad kodugrupid ja alustatakse alfa- või leerikursustega. Algab jälle aktiivsem ajajärk koguduse elus.
Soovin, et me kõik alati külvaksime head seemet enda ümber, nii isiklikus elus kui ka uuel tööhooajal koguduse keskel. Külvakem Jumala armastust ja hoolivust enda ümber, külvakem Jumala sõna ja häid tegusid. Andku Jumal meile selleks jõudu ja püsivust. Küll see lõikusaeg ka kätte jõuab. „Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame…“ (Gl 6:9a).
