1. aprill – Kristuse Ülestõusmispüha
Pühapäeva koidikul tõttasid naised Jeesuse hauakambri juurde. Issanda ingel oli nende muret ennetanud ja raske kivi ukse eest ära veeretanud. Ta ütles neile: „Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust.
Teda ei ole siin, ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Tulge, vaadake paika, kus ta magas! Ja minge kiiresti, öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist!”
Tühi haud tunnistab, et Jeesus on võitnud surma ja rajanud tee igavesse ellu. Meiegi saame sellest osa, kui kuuleme tema kutset ja asume teda järgima.
10. mai – Taevaminemispüha
Taevaminemispüha kuulub suurimate pühade hulka kirikuaastas. See on osa kogu Kristuse kannatamise, surma ja ülestõusmise müsteeriumist, mis kulmineerub Püha Vaimu läkitamisega nelipühal.
Taevaminemispüha tähistatakse ülestõusmisaja 6. nädala neljapäeval – 40 päeva pärast Kristuse surnuist ülestõusmist ja 10 päeva enne nelipüha.
40 päeva vältel ilmus Jeesus oma õpilastele ja siis võeti ta nende nähes üles taevasse. Just oma taevaminemises – astumises jumalikku kirkusesse – viis Kristus lõpule meie lunastamise patust ja surmast. Ta pöördus tagasi oma taevase Isa juurde kuninglikku ausse, rajades nõnda pääsetee igavikku kõigile oma järgijaile.
Jeesus Kristus tõotas: „Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde!” (Jh 12:32)
20. mai – Nelipüha
Nelipüha on Kristuse Kiriku sünnipäev, mil Jumal kinkis paljudele korraga Püha Vaimu anni.
Apostel Peetruse jutlus Vaimu väes lõikas kuulajaile südamesse, pannes neid küsima: „mida me peame tegema?” Peetruse üleskutsele meelt parandada vastas sel päeval umbes kolm tuhat inimest, kes lasid endid ka ristida. Nii sündis algristikogudus. Piiblist saame sellest lugeda Apostlite tegude raamatu 2. peatükist.
27. mai – Kolmainupüha
„Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!”
(Ilm 4:8)
Kolmainupüha peetakse 1. pühapäeval pärast Nelipüha.
See päev on eriliselt pühendatud pühale Kolmainsusele (ladina keeles Trinitatis), aastal 1334 kinnitati see kirikupühana.
Athanasiose usutunnistuses öeldakse: „Me austame üht ainsat Jumalat kolmainsuses ja kolmainsust ühtsuses, ning ei muuda ähmaseks nende isikuid ega lahuta nende ühtset olemust”.
Iirimaa misjonär püha Patrick seletas keltidele kolmainsust ristikheina lehe abil, kus on kolm erinevat leheharu, kuid samas on üks terviklik leht. Veel on seletuseks võetud vesi, mille valem on H2O, kuid mis võib olla nii tahke, vedel, kui aur.
Kolmainsuse isikuid on eristatud ka nende tegude abil: Isa – Looja, Poeg – Lunastaja, Püha Vaim – Pühitseja. Seejuures aga rõhutatakse siiski, et kõik isikud toimivad koos.
Kolmainu Jumal tähendab üht Jumalat, kes on samaaegselt kolm erinevat isikut.
24. juuni – Jaanipäev
Ristija Johannese sünnipüha.
Ristija Johannese sünd (nagu ka ta sugulasel Jeesusel) oli ette kuulutatud peaingel Gabrieli poolt. Ta sündis preester Sakariase ja tema naise Eliisabeti pojana, kuus kuud enne Jeesuse Kristuse sündi.
Prohvet Malaki ettekuulutuse kohaselt oli Johannese elutööks teenida prohvetina. Selle nimel elas ta pikki aastaid erakuna kõrbes, kandes kaamelivillast rüüd, süües metsmett ja rohutirtse, pruukimata veini ega muid vägijooke.
Johannes kuulutas rahvale meeleparanduse vajadust ning ristis neid, kes ta sõnu tõsiselt võtsid ja igatsesid elada uut elu. Ta ristis Jordani jões ka Jeesuse, ehkki too isiklikult pattude andestust ei vajanud.
Ristija Johannes ei peljanud kritiseerida koguni kuningas Heroodes Antipast. Julge tõekuulutus läks talle maksma vabaduse ja andis lõpuks märtrikrooni.
Vana Testamendi ajastu viimase ja Uue Testamendi ajastu esimese prohvetina oli tema rolliks valmistada teed Lunastaja tulekuks.
Otsekui teeviit seisis ta kahe ajastu piiril, osutades Jeesusele – „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!”
Ristija Johannese üleskutse meeleparanduseks on jätkuvalt aktuaalne – ka meie põlvkonnale.
Praegu on päevad kõige pikemad ja ööd kõige lühemad. Silmaga nähtav valgus võidutseb pimeduse üle. Laskem ka igavikuvalgusel juhtida meie meeli, mõtteid ja tahet – “Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed,” kirjutab Paulus.
