Minu usule tulek on tõeline Jumala ime, sest mu vanemad olid ateistid. Minu isa pilt Jumalast oli negatiivne, kuna tema ema, kes oli õigeusklik kristlane, karistas teda lapsena palju.
Mu isa pidas oluliseks tervist ja huvitus mitmesugusest kirjandusest, kus soovitati erinevaid okultistlikke praktikaid. Kodus kogesime sageli mitmesuguseid paranormaalseid nähtusi. Ema pidas usku Jumalasse kultuuripärandiks, sest tema isa oli kommunist. Kuna olin lapsepõlves tegelenud pikka aega muusikaga, viisid mu otsingud mind peagi rokkmuusika kuulamiseni. Siis hakkasin ka ise punkrokki ja muid stiile mängima.
17-aastaselt hakkasin mõtisklema elu mõtte üle ja seda otsima. 1989. aastal kuulsin esimest korda ühe uuestisündinud kristlase tunnistust. See mõjutas minu saatust, sest rääkisin sellest tunnistusest meie esimesel kohtamisel oma tulevasele naisele. Ma ei teadnud siis, et ta oli varem öelnud, et ei abiellu ateistiga. 1990. aasta suvel koges mu tulevane naine rokkooperi „Jesus Christ Superstar“ kaudu Jumala puudutust, meeleparandust ja uuestisündi. Sama aasta sügisel ristiti mind õigeusu kirikus. Detsembris 1990 abiellusime. Meie esimene abieluaasta oli väga raske, kuid me ei andnud alla.
1992. aastal kolisime Eestisse. See oli raske aeg: pooled minu sõpradest olid narkomaanid, pooled gangsterid. Lõpuks kolisime 1993. aastal Kohtla-Järvele, mis päästis meie pere. Mu naine pühendas lõpuks oma elu Jumalale. 1993. aasta sügisel haigestus raskelt mu ema. Arstid ei andnud talle mingit võimalust paranemiseks, kuid ema sai uuesti jalule. Samal aastal rajati Kohtla-Järvel Jumala Sõna kogudus. 1994. aasta alguses kutsus üks naine, kes aitas emal haigusest taastuda, meid kirikusse, et pastor Vladimir Sednev saaks õnnistada meie poega. Pastori jutluse ajal kõneles Jumal minuga ja noomis mind mu pattude pärast. Ma mõistsin, et Jumal teab kogu mu elu. Ja ma elasin tol ajal topeltelu. Ma ei tahtnud, et mu naine saaks minu elu teisest poolest teada Jumalalt, kellega ta oli hakanud suhtlema. Tegin otsuse parandada meelt ja loobuda kõigist pattudest. Mõned kuud hiljem seisin Narvas evangeelsel koosolekul ja lugesin meeleparanduspalve. Seejärel mõtisklesin selle üle veel mõnda aega ja 1995. aasta veebruaris pühendasin oma elu Jeesusele Kristusele, võttes vastu veeristimise usus Issandasse Jeesusesse. Sellest hetkest alates ei ole ma Jumala armu läbi enam kunagi Jumalast eemale langenud. Kirikus olin seotud mitme teenimisvaldkonnaga, milleks oli jumalateenistus, laste- ja noorsootöö, vangla- ja rehabilitatsiooniteenistus, teatriteenistus, pastoraalne teenistus.
2012. aastal ordineeriti mind Eesti Täisevangeelse Kiriku Kohtla-Järve Jumala Sõna koguduse pastoriks. Maikuus 2023 otsustasin koguduse kasvu tõttu hakata täiskohaga pastoriks. Kuna mõistsin vajadust laiendada oma silmaringi ja vajadust seminariõppe järele, otsustasin kohe seminari astuda. Usun, et tulevikus avaneb võimalus ka magistrikraadi omandamiseks.
