Paide kogudus tähistas 14. aprillil oma 90. aastapäeva. Külas olid naaberkogudused, muusikaga teenis armas koor Kulla-Siiri Sassiani algatusel. See peaaegu minu kolmekordne vanus teeb alandlikuks. Kogudus on eksisteerinud siin linnas enne mind ning ma usun, et saab olema ka pärast mind. Ja ometi oleme tänases hetkes meie need, kes on osa kogudusest ning kelle kaudu Jumal tahab jõuda Paide linna inimesteni. Aastapäev näitas, et kuigi oleme täna väike, on meil sõpru, kes meile kaasa elavad, ja see annab jõudu edasi töötada. Aga vaatame esmalt, kuidas kogudus alguse sai.
Paide kirikuhoone ehitas aastal 1899 Rääma mõisnik Voldemar von Rentel kohalikule karskusseltsile. See oli kasutusel kinona, kus näidati nn udupilte. Tolleaegsed allikad räägivad, et 1911. aasta paiku tegutses kõnealustes ruumides metallitöökoda. 1924. aastal tehti siin rauatööd tiku- ja puidutööstuse Balti osakonnale ja alates 1931. aastast valmistati põllumajandusmasinate ja kalapaatide nafta- ja petrooleumimootoreid.
Paide metodisti kogudus sai alguse ühest noorteühingusse kuulunud grupist. Koguduse alguseks loetakse 1934. aasta 8. aprilli. Millal ja millise raha eest tööstushoone osteti, selle kohta seni täpsemad andmed puuduvad. Küll aga on teada, et aastal 1936 algasid hoones ümberehitustööd ja avajumalateenistus peeti jaanuaris 1938.
Sõda ei jätnud räsimata ka Paide metodisti kirikut. Pihta sai hoone (ka aed, kuhu kaevati kaevikud), aga ka inimesed: pastor Ojasoo naine sai surma otse kiriku õue peal. See oli suur Jumala arm ja paljude ustavate inimeste kindlameelsus, et kirikuhoone jäi kogudusele alles ja töö läks edasi. Mitmest päevikust võime lugeda ülestähendusi, kus on jumalateenistusest osavõtjate arvuks 100 inimest ja enamgi – ja seda pühapäeviti lausa kaks korda päevas! Heal tasemel olid laulu- ja pillikoorid, millega käidi teenimas ka väljaspool Paide kogudust.
EMK Paide Metodisti kirikut on koos praegustega teeninud 16 pastorit. Täna kuulub kogudusse 14 liiget. Pühapäeviti käib kohal keskmiselt 8 inimest. Kogudust teenime Eivin Toodoga kahekesi. Mina kolisin Järvamaale kolm ja pool aastat tagasi. Teenimistöö oleme jaganud kahasse, aga kuna ma olen hetkel aastase lapsega kodus, siis teenin koguduses kaasa kord kuus, ülejäänud teenistused on Eivini kanda. Hetkel toimuvad koguduses pühapäevased jumalateenistused, kuid käesolevast aastast oleme vaikselt alustanud ka noortetöö ülesehitamisega. Pea kaks aastat käisime iga kahe nädala tagant „Evangeelium südames“ raames ühispalvustel nii enda kui teistes Järvamaa kirikutes, et palvetada ärkamise eest meis endis, meie kogudustes, maakonnas ja riigis. Selle raames saime tutvuda teiste meie maakonna kristlastega ning käia tänavatel evangeeliumi kuulutamas.
Kogudusehoone pika eluea tõttu on tekkinud vajadus remonditöödeks. Oleme korrastanud koguduse saali, vahetanud põranda ja rajanud põrandakütte näol lisaküttesüsteemi. Jätkuvalt vajavad uuendust kõrvalruumid.
Minu kolimise üks eesmärke oli tulla kohaliku elu keskele ning luua kontakte kohalikega. See on jätkuv eesmärk, kuigi mõned kokkupuutepunktid on tekkinud. Esimesel aastal kutsus tollane luteri kiriku diakon mind linnaväljakule linnarahvale esimese advendi sõnumit ütlema. 2022. aasta detsembris kaasas Paide teater oma viimasesse etendusse linna erinevaid paiku. Ka meie kirikusse tulid kahel õhtul inimesed, et tutvuda meie maja ning inimestega. Suvel 2023 toimus meie kiriku hoovis hooviteatrite festivali raames nukuteatri etendus.
Pühapäevane teenistus lõpeb meil pea alati kohvilaua ja osadusega. Suvel saame seda pidada meie armsas aias. Väikese koguduse võlu on see, et kõik saavad vajadusel rääkida ning tunda end osana koguduseperest.
Tulevikus igatseme noortetöö hoogustumist ning linna inimesteni jõudmist. Kirik on linna keskel väga heas asukohas ning inimesed kõnnivad hoonest mööda, kui lähevad Maximasse või kuhugi mujale. Annaks Jumal, et mitmed leiaksid tee kirikuuksest sisse!
