Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Väljaanne

Nr 145 – 2 2022

Toimetajalt

Ajakirja kolleegium valis selle numbri fookusesse teema, mis on ühest küljest seletamatu ja teisalt kõikehõlmav – Püha Vaim.

Tema Jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, Tema tundmise kaudu. Meile on kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks.

2Pt 1:3-4

John Wesley võrdles Püha Vaimu toimimist loomuliku hingamisprotsessiga. Armuvahenditest osa saades loome oma mõtetes ja südames Püha Vaimu tööks sobiva keskkonna, selleks et Jumala Vaim saaks puhuda meie sisse oma eluandvat ja pühitsevat hingeõhku. Kristlastena hingame seda Jumala poole tagasi armastuse, kiituse ja palvega. Vaimu hingusest ehk Püha Vaimu tuulest muutuste kontekstis kirjutab oma artiklis ka piiskop Christian Alsted.

Wesley sõnul ei ole Püha Vaim mitte üksnes täiuslikult püha iseeneses, vaid ka kõige pühaduse vahetu põhjus meis. Temalt saame väe Jumalat uskuda, armastada ja teenida, Püha Vaim puhastab ja pühitseb meid, parandab meie tahet ja juhatab meid meie tegudes. Tema valgustab meie arusaamu, kinnitab meie lapseõigust, uundab meie olemust ja ühendab meid Kristusega. Tundest olla Jumalaga üks saad lugeda Sirly Lahi artiklist (lk .?).  

Jumala Vaimuga ühishingamise kaudu kasvab meie pühitsus, Jumala tunnetus ja taastub pattulangemisel kaotatud jumalanäolisus. Püha Vaimu vägi võimaldab meil kasvada Kristuse sarnasuses, kuni saavutame täieliku pääste pattudest ja täiusliku armastuse. Püha Vaimu tööd meie pühitsusprotsessis ja teenimises kirjeldab superintendent Robert Tšerenkov oma artiklis (lk .?).

Soovin, et Püha Vaimu töö toimiks meie kõigi sees sama loomulikult kui hingamine, tuues esile sarnast muutust ja väge, mida kirjeldavad pastorid nendega tehtud intervjuudes (lk .?).

Marjana Luist
Marjana Luist

Püha Vaimu tuvi

Püha Vaim

Püha Vaimu tuvi istub taral,
silmis arukas ja ustav pilk.
Tahad minna oma rammu varal
või talt abi palud iga silmapilk?
Nagu näed, ta pole üldse kaugel.
Ootab, et sa sirutaksid käe,
puudutaksid sulekuube valget,
unustaksid omaenda väe.
Püha Vaimu tuvi pilk on puhas.
Nõnda puhtaks me vist eal ei saa.
Tuvi fööniksina tõuseb tuhast
ja su möödaläinud elu uueks saab.

Eesti Sõprade kohtumine

Eesti Metodisti Kirikul on palju sõpru Ameerika Ühendriikides. Suur hulk neist on koondunud Eesti Sõprade nimelisse gruppi. Igal kevadel on toimunud Eesti Sõprade grupi koosolekud, kus on osalenud ka EMK esindajad. Pandeemia tõttu on füüsilised kohtumised asendunud virtuaalsetega. Nii ka sel aastal. Eesti Sõprade kohtumine toimus 6. ja 7. mail Zoomi keskkonnas.

Loe edasi

Uus aeg

Taevatrepp. Vicki Nunn. Pixabay

Kui küsida kirikuinimestelt, millised on kõige tähtsamad ristiusu pühad, siis saame kindlasti vastuseks jõulud ja ülestõusmispüha. Tõesti, mõlemad pühad on äärmiselt olulised: jõulude ajal tähistame meie Issanda Jeesuse Kristuse sündi sellesse maailma ja ülestõusmispühadel tähistame Kristuse lunastustööd ja võitu surma üle. Kuid minu arvates peaks kõige tähtsamate kristlike pühade seas kindlasti olema ka nelipüha – päev, mil Püha Vaim valati välja Kristuse jüngrite peale ja mil algas üks uus aeg.

Loe edasi

Rahupreemia Olav Pärnametsale

13. märtsil andis Metodisti Maailmanõukogu peasekretär piiskop Ivan M. Abrahams Olav Pärnametsale üle nõukogu kõrgeima autasu – rahupreemia, mille saajate hulgas on varasemalt olnud Ameerika Ühendriikide president Jimmy Carter, Makedoonia president Boris Trajkovsky, Egiptuse president Anvar Sadat, Lõuna-Aafrika Vabariigi inimõiguslane ja president Nelson Mandela ja mitmed teised. Rahupreemia antakse inimesele, kes on oma tegutsemisega näidanud üles vaprust, loovust ja järjepidevust.

Loe edasi

In Memoriam – Rudolf Siirak

Rudolf Siirak

Rudolf Siirak (7.11.1927–15.12.2021) sündis ja veetis noorpõlve Kullamaal. Õppis puidutöötlemist, töötas Haapsalus ja oli vennastekoguduse jutlustaja.

1957. aastal liitus ta Haapsalu metodisti kogudusega. Rudolf õnnistati diakoniks ja ordineeriti vanemaks. 1971. aastal määras superintendent emeeritus Valdo Ojassoo Rudolfi kogudust pastorina teenima. Ametisse õnnistas superintendent Aleksander Kuum.

Loe edasi

In Memoriam – Heino Seppel

Eino Seppel

Heino Seppel (29.09.1948–6.03.2022) sündis Reeküla koguduse pastori Johannes Seppeli perre, kus oli kokku 10 last. Oma nooruspõlve veetis Heino Saaremaal ning seejärel asus elama Tallinnasse, kust leidis endale abikaasa Malle. Olles küll kristlikus peres kasvanud laps, elas Heino mingi perioodi oma elust siiski maailma radadel. Kirikusse jõudis ta uuesti oma laste kaudu, kes hakkasid aktiivselt kirikus käima ja kutsusid sinna ka oma vanemaid.

Loe edasi

In Memoriam – Uno Külviste

Uno Külviste

Uno Külviste (28.03.1929–11.04.2022)

93-aastaseks elanud Uno Külviste alustas oma vaimulikku teenistust Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Viimsi koguduse diakonina ja Tallinnas Harku tänava vennastekoguduse evangeeliumikuulutajana. Samal ajal õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1973. aastal jättis Uno oma õpingud ja töö Tallinnas ning asus superintendent Aleksander Kuuma ja Hugo Oengo läkitusel tööle Rakvere metodisti koguduses.

Loe edasi

Karjaseametist

Taavi Hollman

Apostel Pauluse kirjas efeslastele (4:11) on üks tähelepanu vääriv kirjatekst, kus öeldakse, et Jeesus on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks … Nimetatud pühakirjatekstis on palju avastamisväärset, mida uurima asudes võiks küsida: mida?, miks?, kes?, millal?, kui kauaks? jne. Meie võtame siit täna vaid ühe osa. Jeesus koguduse peana (Ef 5:23) paneb ise oma kogudusele karjased ehk pastorid, kes on kutsutud Jumala karja hoidma, kaitsma ja juhendama.

Loe edasi

Mis on sõdade sõnumid?

Gümnaasiumi päevil kirjutasin kirjandi teemal „Mis on sõdade sõnumid?”. Ukraina sõja tõttu on kirjandi pealkiri mu mälestuste kaevust pinnale kerkinud ja leian end taas sellele mõtlemas. Toona noore ja kogenematu, sõjaga üksnes ajalootunnis kokku puutunud tütarlapse arvamus erineb paljuski mu tänasest mõttelennust. Kuid on jäänud tõdemus, et sõda kannab erinevaid sõnumeid: sõnumeid agressorile ja kodumaa kaitsjatele, kannatavatele, leinavatele ja põgenevatele tsiviilisikutele, maailma rahvastele ja riigijuhtidele, mittekristlastele ja kristlastele – igaühele meist. Millest sõda pajatab Sulle, hea lugeja, on tõenäoliselt mõneski osas erinev sellest, millest see mulle räägib. Tahaksin Sinuga jagada kolme mõttekäiku, mis on Ukraina sõja valguses minu südamesõelale jäänud.

Loe edasi
Mine asukohta Üles