Kristlike töötegijate ettevalmistamine Eesti Metodisti Kirikus (2. osa)

Seoses Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari 25. aastapäevaga annan lühiülevaate kristlike töötegijate ettevalmistamisest Eesti Metodisti Kirikus alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani.

„Tuletage meelde endisi asju …“ (Jesaja 46:9)

Artikli 1. osa Koduteel nr 2, 2019

4. Õppetöö nõukogude võimu perioodil nõukogude võimu perioodil toimus jutlustajate ettevalmistamine Tallinnas, EMK keskuse hoones, aadressil Apteegi tn 3 nii Eesti Metodisti Kirikule tervikuna kui ka Tallinna Metodisti kogudusele, kuigi ametlikult ei olnud taoline tegevus võimuorganite poolt aktsepteeritud.
Lühiülevaate tehtud õppetööst saame tallinna koguduse diakoni Harald Altoki aruandest (06.03.1981), mille ta esitas EMK keskuses apteegi tn 3. Harald Altok oli ka ise mõnda aega Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas õppinud, kuni nõukogude võim 6. augustil 1940 tema teoloogilised õpingud katkestas.

Noorte individuaalset õppetööd seminari korras alustati esmalt Tallinna koguduses 1965. a talvel tolleaegse superintendendi Aleksander Kuuma algatusel, kes ka moodustas vastava komitee (Hugo Oengo, Paul Kornel, Friedrich Männamaa, Harald Altok ning lektoritena väljaspool Tallinnat Ferdinand Tombo ja Jaan Puskay). Õppekava koostati Evangeeliumi Kristlaste Baptistide Liidu õppekava järgi. Sellest nn „põrandaalusest seminarist“ võtsid osa mitmed meie pastorid, kel polnud võimalik nõukogude võimu ajal teoloogilist väljaõpet saada.

Olav Pärnamets meenutab õpinguaegu Apteegi tänaval oma eluloolises raamatus „Elu armu arvel“: „Ma ei kahtle, et KGB-s teati, et selline õppus käib. Aga ma ei tea, et sellest erilist pahandust oleks olnud. Vähemalt minu kõrvu ei ulatunud midagi. Loomulikult solgutas KGB juhtivaid inimesi, nagu tol ajal ikka. Käisid enamvähem regulaarsed ülekuulamised, kus oli vaja Jumalalt armu ja tarkust ja tasakaalukust, et jälgida, et sa kellelegi kahju ei tee ja mitte ühtegi niisugust sõna ei poeta, millest võidaks kinni haarata või mille põhjal võiks kellelegi repressioone rakendada.“ ¹

Paari aasta möödudes soikus õppetöö mitmesugustel põhjustel, millest peamine oli konsultatsioonide ja kontrolltööde läbiviimiseks vajaliku ruumi puudumine koguduse majas, kus esmaspäeviti, kolmapäeviti, reedeti ja laupäeviti olid ruumid kooriproovideks hõivatud. Ka teisipäeva ja neljapäeva õhtud olid kinni, sest Mere puiestee kirikus toimus kaks teenistust järjest – kell viis ja kell seitse. Seetõttu võidi õppetööks koguneda vaid reede õhtuti alates kell 21.00 või pühapäeviti alates kell 17.30. ²

Need ajad olid aga paljudele vastuvõetamatud. Siiski toimus ajavahemikus 3. novembrist 1968 kuni 9. juunini 1969 viisteist loengut-konsultatsiooni vendade Aleksander Kuuma, Hugo Oengo, Friedrich Männamaa, Johannes Klementi, Kaljo Raidi (Kohila EKB koguduse vanem) ja Harald Altoki poolt. Mõnda aega juhendas homileetilisi harjutusi Rikhold Klaas. Õppejõud valmistasid käsitletavast materjalist ette kirjutusmasinal trükitud korralikud konspektid, mis olid õpilastele suureks abiks.

1976. aastal alustati kirikuvalitsuse korraldusel süstemaatilist õppetööd, millesse lülitusid ka noored teistest metodisti kogudustest. 29. maist 1976 kuni 21. veebruarini 1981 peeti 29 seminari. Ettekandeid-konsultatsioone on pidanud vennad Hugo Oengo, Olav Pärnamets, Jaan Puskay, Heigo
Ritsbek, Leopold Kivimägi, Enn Kivinurm ja Harald Altok. Õppeprogrammi
kuulusid järgmised õppeained:

1. Jeesuse elu
2. Sissejuhatus dogmaatikasse
3. John Wesley elulugu
4. Piiblimaade geograafia
5. Iisraeli rahva ajalugu
6. Ülevaade Piiblist – vana
testament
7. Uus testament; Piibel eesti
keeles
8. Jeesuse tähendamissõnad
9. Metodisti kirikukord (osaliselt)
10.Üldajalugu – Rooma riik
11.kristluse ajalugu kuni ratsionalismini
12.Charles H. Spurgeoni jutluste
näitena „Uus edasiminek“

Lisaks loetelule on õpilaste poolt läbi töötatud üksikud Vana ja Uue Testamendi piibliosad ja esitatud kirjalikud kokkuvõtted ühisaruteluks. Seminaridest on eelpool märgitud ajavahemikul osa võtnud 540 õpilast; keskmine osavõtjate arv seminari kohta 18, suurim 27, väikseim 11. Isikuliselt on seminaridest osa võtnud: Tallinna kogudusest: Heiti Aulis, August Grant, Matti Hollman, Jüri Kann, Arvid Kask, Viktor Kertsmann, Levi Kivi, Heidi Lepisto, Tõnu Lepisto, Toomas Pajusoo, Ilmar-Jaak Pantelejev, Peeter Põlluveer, Kalju Roosnurm, Ants Saluraid, Elmet Saupõld, Mati Soode, Üllas Tankler, Rein Truss. Tartu kogudusest: Toivo Jürgenson, Hillar Kammer, Tõnu Kuusemaa, Vello Niilo, Eevi Ploomipuu, Heino Ploomipuu, Mart Vähter. Rakvere kogudusest: Enn Kivinurm, Endel Punga, Stanislav Sirel, Ülo Säde. Haapsalu kogudusest: Urmas Rahuvarm. Kingissepa (Kuressaare) kogudusest: Tiit Henno, Aleksander Lember, Arvi Väli. Paide kogudusest: Martin Säägi. Narva kogudusest: Peeter Piirisild. Pärnu kogudusest: Gennadi Ivanov.

Harald altok võtab õppetöö tulemused kokku alljärgnevalt: „Kui kõik õppijad püüaksid reeglipäraselt seminaridest osa võtta (üks kord kuus), oleksid tulemused märksa suuremad, kasulikumad. kahjuks leidub pealehakkajaid, kes peatselt tagasi tõmbuvad, hoolimata sellest, et vaid süstemaatiline õppimine tuleb kasuks Jumala riigile, kogudusele, kuhu õppija kuulub ja temale endale. […] Julgen loota kirikuvalitsuse soovitusele koguduste vanemaile, nende poolt noorte õhutamiseks õppimisele, mis ärataks indu teadmiste omandamiseks Jumala riigi kasuks, mida pakub ülalpool märgitud õppetöö.“

5. Õppetöö taasiseseisvunud Eesti Vabariigi perioodil esimesed erakoolid taasiseseisvunud Eestis avati 1988. aastal. Õiguslikult sätestas erakoolide taastekke 1992. aastal jõustunud Eesti Vabariigi haridusseadus. 2. juunil 1993 võeti vastu uus Erakooliseadus ³  ja 28. juulil 1993 kinnitati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi määrusega nr. 11 „Kõrgkoolide litsenseerimisstandardid.“ Need haridussüsteemis toimunud muudatused lõid soodsa pinna, et asutada 1994. aastal EMK Teoloogiline Seminar (inglise keeles Baltic Methodist Theological Seminary). Esimene suurem läbimurre toimus 1998. aasta kevadel, kui Seminarist sai riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool ja seminari lõpetas esimene lend üliõpilasi.

Seminari esimese lennu vilistlasena tahan tänada Jumalat Seminari kui suure ime eest ja anda lühikese tagasivaate selle sünniloost. enne selle kauaaegse unistuse realiseerumist tuli teha palju eeltööd. 1989. aastal, veel enne kui Eestis hakkasid puhuma vabaduse tuuled, tekkis EMK Tallinna koguduse juhatuses soov hakata taotlema linnavõimudelt Krunti uue kiriku ehitamiseks. Kogu asjaajamine oli pikaldane ja vaevaline. tuli läbi minna isegi kohtu kadalipust, et tõestada meie Kiriku järjepidevust. 22. detsembril 1992 tunnistati Eesti Metodisti Kirik omandireformi õigustatud subjektiks ja Eesti Piiskopliku Metodisti Kiriku õigusjärglaseks. Kirikuvalitsus pöördus korduvalt Tallinna Linnavalitsuse poole taotlusega krundi eraldamiseks EMK Tallinna koguduse uue kirikuhoone ehitamiseks. Meile pakuti mitmeid erinevaid variante, mis ei olnud sugugi sobivad. Alles 1993. aastal, pärast kaua aega kestnud palveid Jumala poole, naeratas meile õnn Narva mnt 51 krundi näol, mis oma asendi ja võimaluste poolest ületas kõik eelmised.

1993. aasta augustis sõlmiti leping arhitektuuribürooga „Künnapu & Padrik“ eskiisprojekti valmistamiseks. Sama aasta 16.–22. septembrini külastas EMK delegatsioon (superintendent Olav Pärnamets abikaasa Urvega ja pastor Toomas Pajusoo abikaasa Heidiga ning Patrick Friday USAst) Soulis asuvat Kwang Limi kogudust sealse vanempastori dr Sundo Kimi kutsel. Oli raske tagasi hoida rõõmupisaraid, kui maailma suurim kogudus lubas toetada meie uue kiriku ehitamist märkimisväärse summaga – ühe miljoni USA dollariga. See oli selge palvevastus ja märk, et Jumal on selles ettevõtmises meiega.

Nii see töö algas: 28. mail 1994 toimus uue kirikuhoone – algse nimega balti Misjonikeskuse – krundi õnnistamine ja 1. oktoobril 1994 nurgakivi asetamine piiskop Hans Växby poolt. Jumal inspireeris meid ehitama mitte ainult kirikut, vaid multifunktsionaalset kompleksi, kuhu kuuluvad kõik koguduse tööks vajalikud abiruumid, ning tänu Wes Griffini initsiatiivile ka Teoloogiline Seminar, mille juurde planeeriti õppeklassid ja raamatukogu. Kõigist kiriku ehitamisega seotud imedest võiks palju rääkida, kuid tuleme nüüd kristlike töötegijate koolituse juurde taasiseseisvunud Eestis.

Juba eesti taasiseseisvumise eelõhtul ehk nn „perestroika“ ajal muutus olukord leebemaks. Mitmed töötegijad said võimaluse sõita välismaale õppima. neist esimene oli Üllas Tankler, kes 1988. aastal läks Bad Klosterlausnitzi Metodisti Seminari Ida-Saksamaal, mille ta edukalt lõpetas ning täiendas end ka Misjonikolledžis Inglismaal. 1991. aastast sai temast Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari õppejõud ja septembrist 1994 EMK Teoloogilise Seminari hinnatud õppejõud. 1989. aasta sügisel õnnestus mul minna kolmeks kuuks teoloogiakursusele Santalasse, Soomes (Hankoniemen Kristillinen Opisto). Sama aasta veebruaris emigreerus Tallinna metodisti koguduse abipastor Heigo Ritsbek USAsse ja septembris alustas õpinguid Asbury teoloogilises Seminaris.⁴ 1989. aastal õppis Helle Uusmäe Göteborgis Överåsi Metodisti Teoloogilise Seminari Piiblikoolis. Mitmed tolleaegsed noored, nagu Tarmo Lilleoja, Kaja Kivi (praegu Rüütel) ja Helen Piirsalu õppisid Inglismaal Cliff Kolledžis, kusjuures viimane jätkas õpinguid Cambridge᾽i Ülikooli doktorantuuris. Kai Prints (praegu Nelson), Mark Nelson ja Kersti Raudsepp õppisid Rootsis, Säffle linnas Põhjamaade Piibli Instituudis. Kersti Raudsepp jätkas õpinguid Hollandis Tyndale Instituudis ja omandas 1994. aastal magistrikraadi. Koos temaga lõpetas sama Instituudi magistrikraadiga ka Margit Sepp Oleviste kogudusest, kellest hiljem sai Seminaris minu diplomitöö juhendaja. Samal aastal lõpetas Andrus Norak magistrikraadiga Asbury Teoloogilise Seminari. Seda õppijate nimekirja võiks veelgi jätkata.

9. jaanuaril 1993 tegi EMK Haridustoimkond EMK Valitsusele protseduurilise ettepaneku selgitada välja inimesed, keda eesti Metodisti Kirik õppima lähetab:⁵

• Kogudus esitab kandidaadi (selle aluseks on juhatuse või aasta peakoosoleku otsus), lisades põhjenduse ning selgituse;
• EMK Valitsus vaatab kandidatuuri läbi ning positiivse otsuse korral annab küsimuse haridustoimkonnale lahendamiseks, probleemide väljaselgitamiseks ning seisukohavõtuks;
• Haridustoimkond esitab oma töö tulemused EMK valitsusele ning EMK aastakonverentsile. Lõpliku otsuse langetab aastakonverents.

Põhjus taoliseks protseduuriks oli vajalik, vältimaks liiga kiireid ja ennatlikke otsuseid. Igal õppuril peab olema kindel veendumus, et tema selja taga on EMK toetus ja autoriteet. Samas peaks see aga kohustama neid oma õpingute lõppedes aktiivselt teenima eesti Metodisti Kiriku erinevates töövaldkondades.
Tollal kuulusid EMK Haridustoimkonda Taavi Hollman, Kaupo Kant, Tõnu Kuusemaa, Tarmo Lilleoja, Toomas Pajusoo, Olav Pärnamets, Ulvi Ritsbek, Priit Tamm ja Üllas Tankler. Haridustoimkonna üheks põhiliseks eesmärgiks oli välja selgitada, mis suunas vaimulike töötegijate koolitamisel edasi minna. Kaalukausil oli kas Piiblikool või Piiblikolledž ning Haridustoimkond valmistas ette vastavad küsitlusankeedid asjas selguse saamiseks.

EMK aastakonverentsil 5. novembril 1993 andis EMK Haridustoimkond ülevaate inimestest, kes on õppinud vaimulikes õppeasutustes vähemalt kolm kuud või jätkavad õpinguid.⁶ Tulemus oli üllatav: kokku 34 inimest.
1994. aasta märtsis saabusid Tallinnasse Wes ja Joy Griffin. Wes oli Metodisti Maailmanõukogu Evangelismikomitee direktori dr H. Eddie Foxi „parem käsi“, kes tuli Eestisse pidama evangelismialaseid loenguid. Griffinid alustasid 3 kuulise ettevalmistava kursusega, millele andsid 32 inimest oma tagasiside, et nad soovivad tulevikus edasi õppida. EMK Piiblikolledži küsitlusankeedi täitsid 72 inimest.

Ühel päeval vestles superintendent Olav Pärnamets Wes Griffiniga ja jagas meie kiriku visiooni töötegijate edasise koolituse osas. Wes tegi konstruktiivse ettepaneku alustada mitte Piiblikolledžiga, vaid metodisti teoloogilise seminari rajamisega. Ettepanek pälvis kirikuvalitsuse täieliku heakskiidu, kuna Wes oli valmis ise selleks kaasa aitama ja alustas aktiivselt õppeprogrammi koostamisega. Minu missiooniks kirikuvalitsuses oli EMK Teoloogilise Seminari põhikirja ettevalmistamine, mis tänu Jumala abiga sai EMK erakorralisel aastakonverentsil 6. juulil 1994 vastu võetud. 4. mail 1996 toimunud EMK aastakonverentsil sai Põhikiri vastavalt vajadustele redigeeritud, muudetud ja täiendatud. Terve ettevalmistusprotsess kulges väga sujuvalt. Paari kuu jooksul leiti üliõpilased ja õppejõud, kes olid valmis juba augustis alustama õpinguid Gideoni suvelaagris AA rannas ja seejärel Tallinnas, Apteegi tn 3. Ühtlasi saadi EV Haridusministeeriumi luba seminari registreerimiseks ja õppetöö alustamiseks.

Just 1994/1995 õppeaastaks saabusid õppejõud Wes ja Joy Griffin ning Andrus Norak Asbury Teoloogilisest Seminarist USAs, Margit Sepp ja Kersti Raudsepp Hollandist Tyndale Seminarist, Olga Gorjainova (praegu Batova) Moskvast, Üllas Tankler Pärnust,Lii Lilleoja Tallinnast ning välislektorina professor Chuck Killian Asburyst. Esimesele kursusele registreerus 30 eesti üliõpilast, 14 venekeelset ja üks üliõpilane Rootsist. Wes Griffinist sai seminari esimene dekaan, Kersti Raudsepast prodekaan ja Andrus Norak oli Seminari esimene rektor.

Avaseminar toimus Kiriku laagrikeskuses AA rannas 15.−20. augustil 1994, mis oli mõeldud kõigile neile, kes hakkavad EMK Teoloogilises Seminaris nii täis- kui osalise ajaga õppima. Õppetöö jätkus 22. ja 23. augustil Tallinnas EMK keskuses, Apteegi tn 3. Seminari avaaktus toimus ametlikult 12. septembril 1994, millele järgnes jumalateenistus Tallinnas, Apteegi tn 3. Sügissemester algas 13. septembril 1994.

Paralleelselt õppetööga Apteegi tn 3 kitsastes tingimustes toimus uue kiriku- ja seminarihoone ehitamine Narva maanteel Kadriorus (esialgse nimega Balti Misjonikeskus). Siinjuures tahame kirikuna väljendada oma sügavat tänu kõigile välismaa sponsoritele, kes toetasid finantsiliselt lisaks kiriku ehitamisele ka Seminari ja ühiselamu ehitamist ning võimaldasid korraldada meie esindajatel nn rahakogumise reise (nn „fundraising trips“) Seminari jaoks. Üks taolisi reise toimus mul koos rektor Andrus Norakiga 1.–15. aprillini 1998. aastal USas Tennessees ja Georgias. Juuresoleval pildil on näha Marietta esimeses Ühinenud Metodisti kirikus korraldatud rahakogumise kampaania tahvlit Balti Misjonikeskuse toetuseks. Tänu dr H. Eddie Foxi ja John Trundle᾽i abile ning paljudele teistele toetajatele USAst, kelle nimesid ei suuda kõiki siin nimetada, sai meie kirik lõpuks valmis ja pühitseti 10. septembril 2000.

1994/1995 õppeaastal kuulusid EMK Teoloogilise Seminari haldusosakonda haldusdirektor Tarmo Lilleoja, raamatupidaja Ludmilla Nordman, õppesekretär Andreas Rahuvarm, vene keele tõlgid Marika Lanberg (praegu Labanova) ja Olga Mätting, söökla juhataja Helgi Ots, kokk Elsa Tamberg ja majapidaja Ella Hotjanovitš. Margit Sepp ja Kersti Raudsepp tegutsesid õpetamisele lisaks ka inglise keele tõlkidena. EMK Teoloogilise Seminari esimese kursuse pidulik lõpuaktus toimus 11. mail 1995 Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse kiriku saalis (Mere puiestee 3), kus olime nõukogude ajal allüürnikuna jumalateenistusi pidanud. Praktilise teoloogia tunnistuse said 31 täisajaga ja 5 osalise ajaga õppinud üliõpilast. vabakuulajaid oli kokku seitse.
Esimene õnnelik lend lõpetas EMK Teoloogilise Seminari 1998. aastal.⁷ Diplomite väljaandminetoimus veel pooleliolevas kirikusaalis Narva mnt 51, kuhu olid toodud laenutatud pikad pingid külalistele ja Seminari rahvale.

Tahan esimese lennu vilistlaste nimel tervitada kõiki armsaid õpetajaid, kaasüliõpilasi ja väliskülalisi ning soovida jätkuvaid kordaminekuid seminari töös! Selleks Jumal teid kõiki õnnistagu!

Oleme Jumalale tänulikud seminari 25 tegevusrikka aasta eest!

Artikli 1. osa Koduteel nr 2, 2019

Artikli fotol: Rektor Andrus Norak pidamas loengut Apteegi tn.3 EMK keskuses.

1. Pärnamets, Olav. Elu armu arvel. Tallinn, 2017, 37.
2. Pühapäeva õhtune evangeeliumi kuulutuse teenistus algas kell 15.30.
3. Uus erakooliseadus kuulutati välja Vabariigi Presidendi 14. juuni 1993. a otsusega nr 122.
4. Elliott, Mark. Methodism in the Soviet Union Since World War II. The Asbury Theological Journal, Vol. 46, No. 1 Spring 1991, 1
5. Üllas Tankleri kiri EMK Haridustoimkonna nimel EMK Valitsusele (9.01.1993).
6. Haridustoimkonna aruanne EMK aastakonverentsile 5. novembril 1993.
7. 1988. aasta 1. lennu lõpetajad olid: Aleksandr Fjodorov, Olavi Ilumets, Kaupo Kant, Rein Laaneser, Hans Lahi, Brita Maripuu, Raivo Nikiforov, Stanislav Ossipov, Toomas Pajusoo, Kaile Priimets, Jekaterina Priks, Raivo Raave, Urmas Rahuvarm, Anne Saluraid, Edgars Šneiders, Sergei Sutškov, Inna Välja, Boriss Zujev.